KAS SEE VÕIB OLLA ALLERGIA? Spetsialist selgitab, mis võib peituda tilkuva nina ja aevastamise taga
Ilmad on ilusad ja loodus on löönud õide ning ei ole sportlikku inimest, kes õues mõned jooksutiirud või pikemad rattasõidud ette ei võtaks. Tilkuv nina tundub paljudele muutliku Eesti ilma viga, kuid sageli on põhjuseks hoopis allergia.
SYNLABi laborispetsialisti Kaidi Hundi sõnul on kevadel ja varasuvel raske vahet teha, kas tegu on külmetuse või allergiaga. „Tilkuv või hoopis kinnine nina, punetavad ja sügelevad silmad või lakkamatu aevastamine võivad olla nii külmetuse, aga väga sageli ka allergilise reaktsiooni sümptomiteks,“ ütleb ta.
Kõige levinum on allergia kase õietolmu suhtes
Hundi sõnul on kase õietolmu allergia põhjamaade levinuim allergiahaigus. „Kui kase õietolmu allergiaga kaasneb ka ülitundlikkus heintaimede õietolmule, võib ebameeldiv hooaeg kesta maist juulini,“ selgitab ta.
Õietolmuallergia sümptomite avaldumine sõltub spetsialisti sõnul individuaalsest tundlikkuse astmest, allergeenivastase antikeha hulgast, organismi üldisest tervislikust seisundist, ilmast – vihmaste ilmadega on õietolmu õhus vähem –, aga ka vanusest. Hunt lisab, et vanusega muutub organismi immuunsüsteem õhus levivate (aero)allergeenide suhtes üldjuhul tolerantsemaks.
Esmased haigusnähud
Õietolmuallergia sümptomid on kinnine nina (limase eritise või turse tõttu), aevastamine, vesised, sügelevad ja punased silmad. „Neid haigusnähte põhjustavad allergiku organismi nuumrakkudest vabanevad põletikku esile kutsuvad ained, millest tuntum on histamiin,“ selgitab spetsialist.
Vabas õhus sportivale õietolmuallergikule ei ole see aeg kerge. „Kehalise koormusega kaasneb tavaliselt ka suure koguse õhu sissehingamine ning õhus lendava õietolmu eest ei ole kuhugi pääsu,“ ütleb Hunt.
Kui suu sügeleb?
Laborispetsialist lisab, et kase õietolmu molekulil on palju väga sarnaseid ja laialt levinud molekule (homolooge) pähklites, aga ka puu- ja juurviljades, millest tulenevalt tunneb kaseallergik ebameeldivat suu sügelemist ja turset vahel ka õunte, sarapuupähklite, herneste jms söömisel. „Võimalike reaktiivsete taimsete toiduainete nimekiri on üsna pikk, kuid see, kas ebamugavustunne kurgus metsapähklite söömisel on seotud õietolmuallergiaga, vajab täpsemat uurimist,“ selgitab Hunt.
Pahatihti on korraga mitu allergiat
Juunis-juulis peaksid Hundi sõnul tähelepanelikud olema need, kel on diagnoositud heinaallergia või kes sel perioodil täheldavad allergiale viitavaid sümptomeid. Heinaallergiat esineb 40% allergikutest ja pahatihti esinevad kase õietolmuallergia ja heinaallergia koos.
„Kevadel ja suvel tekkiva ja pikaks ajaks püsima jääva nohu puhul on näidustatud verest allergeeni vastaste IgE antikehade määramine. Esialgu on mõistlik teha laiemaid uuringuid (aeroallergeenide sõeltest). Kui esineb kahtlus mõnele konkreetsemale allergeenile, siis võib määrata antikehasid kase õietolmu ja/või timuti suhtes,“ räägib Hunt.
Soovitused õues sportivale tolmuallergikule:
Õietolmu hulk õhus on kõige kõrgem hommikul kella 5–10 ajal.
Jälgi õietolmu hulka Eesti allergialiidu kodulehelt.
Vajadusel treeni kõige tolmurikkamal ajal siseruumides.
Pärast vihma väheneb õietolmu hulk õhus oluliselt.
Kanna joostes prille.
Ära treeni õues tuulise ilmaga, siis lendleb õhus rohkem õietolmu.
Vajadusel võib katta ka nina ja suu maskiga, et joostes suures koguses õietolmu hingamisteedesse ei satuks.
Alusta antihistamiinravi umbes kaks nädalat enne õietolmuhooaja algust.
Vähenda õietolmuhooajal ajutiselt treeningukoormust.
Muuda jooksuteekonda, et vältida põlluservi ja metsaaluseid radu.
Kommentaarid (0)