VIDEO JA FOTOD | RIKE TERVISEAMETI LAOS: kasutuskõlbmatuks muutus 100 000 vaktsiinidoosi ja muid ravimeid (151)

Lisaks COVID-19 vastasele vaktsiinile ladustati terviseameti külmlaos erinevaid koguseid teisi vaktsiine ja muid ravimeid, mille kõlblikkuse hindamine veel kestab. Praeguse seisuga neid kasutada ei tohi. Terviseamet algatas juhtunu asjaolude uurimise.

Kell 12 alanud pressikonverentsil andsid juhtunust ülevaate terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, terviseameti peadirektor Üllar Lanno, Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Kati Kusmin ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Minister Kiik ütles, et terviseamet ja Riigi Kinnisvara AS algatasid asjaolude selgitamiseks uurimised, riigisekretär Taimar Peterkop moodustab sõltumatu komisjoni, kuhu kaasatakse kõik seotud osapooled.

Härma sõnul avastati külmkapirike 25. juuni hommikul, temperatuur tõusis aga 22. juunist. Rike puudutas kolmest laost kahte. Härma sõnul ei hakanud mingil põhjusel tööle alarm, mis oleks pidanud andma märku temperatuuritõusust.

Härma sõnas, et terviseameti külmkappides oli ka osa riikliku immuniseerimiskava vaktsiine. Ta sõnas, et kõik vaktsiinid on n-ö karantiinis ning uuritakse ravimite tootjatelt, kas tegu oli halvava rikkega, s.t. et kas kõik tuleb hävitada. Ta sõnas, et külmkappides oli muu hulgas ka lastehalvatuse ja teiste haiguste vastaseid vaktsiine.

Üllar Lanno sõnas, et esines mingi ebakõla seoses temperatuuritõusu teavituse saabumise jätmisega, ent täpselt ei ole teada, mis juhtus. Nii Lanno kui ka Kati Kusmin ütlesid, et pole põhjust arvata, et külmkappide rike võis tekkida kellegi pahatahtlikkuse tõttu.

Kusmin lisas, et 25. juunil reageeris RKASi tehnik poole tunniga ning temperatuur taastus standardile vastavale, ent hakkas järgmine päev ehk 26. juunil uuesti tõusma. Ta sõnas, et jahutus- ja teavitussüsteemid praegu töötavad, aga töötatakse lahenduste kallal, et tulevikus sellist olukorda vältida.

Ajakirjaniku küsimuse peale, kes vastutab nii tõsise rikke eest, vastas Kiik, et vastutuse küsimus tekib juhul, kui riigisekretäri komisjoni uurimine peaks tuvastama tõsisemaid tegemajätmisi sotsiaalministeeriumis, terviseametis või muus asutuses. „Tegemist oli terviseameti laoga. Kui keegi peab vastutuse võtma, siis terviseameti juht ehk mina,“ lisas Lanno.

Härma sõnas, et kasutuskõlbmatuks muutunud vaktsiine vajavad kiiresti mitu asutust ning mõne päeva jooksul tuleb leida neile asendused. Ta lisas, et üldiselt on need mõeldud sünnitusmajadele ning nende vaktsiinikogus on väike. „Vaktsiine jagub veel mõned päevad,“ ütles Härma, ent lisas, et kuigi vaktsineerimisaega võib edasi lükata, siis mida kiiremini, seda parem.

Kusmini sõnul põhjustas teadaoleva info põhjal rikke Eestis pikalt valitsenud kõrge temperatuur. „Seadmed olid hooldatud, kuid tundub, et pikaajalisele kuumusele ei pidanud vastu. Kontrollime veel kõiki versioone,“ ütles RKASi esindaja, täpsustades, et elektrikatkestusega tegu ei olnud.

Kiige sõnul tegeleb terviseamet praegu kahju hindamisega, aga kokku on terviseameti laos ca kolme miljoni väärtuses ravimeid ja vaktsiine. Lanno sõnul katab suure osa summast kindlustusfirma, riik peab ise tasuma omavastutuse, mis on 10 protsenti.

Ministri sõnul on praeguse info põhjal kõige tõenäolisem, et temperatuuritõus oli tingitud kuumalainest, ent see ei anna vastust, miks seadmed ei pidanud vastu ega andnud alarme edasi. Kiik lisas, et pärast tehniku esimest külastust töötas alarmsüsteem korrektselt, s.t. andis märku, et temperatuur tõuseb, aga jaanipühade ajal rikketeadet ei tulnud.

Lanno sõnul tõusis temperatuur külmikutes 14-15 kraadini ning kindlasti üks põhjus, miks temperatuuritõus varem välja ei tulnud, on jaanipühades, mil inimestel olid vabad päevad. Ta ka ütles, et kui riigikantselei komisjoni töö tulemusel selgub, et rike on tema kui terviseameti juhi vastutada, tuleb tal tagasi astuda.

Kusmin ka täpsustas, et tegemist pole külmkappidega, vaid jahutussüsteemiga, mis on hoone osa ega pidanud vastu. Ometi olid jahutussüsteemid testitud. Kiik täiendas, et terviseamet kolis ruumidesse alles 2017. aastal ning tegu on uute hoonete ja külmaruumidega. „Seda arusaamatum on, kuidas külmutusruumid vastu ei pidanud,“ sõnas minister.

Härma ka täpsustas, et rike tabas kolmest külmutusruumist kahte. Pärast tehniku külastust 25. juunil hakkas ühes parandatud ruumis uuesti temperatuur tõusma ning seda praegu ei kasutata. Küll aga kasutatakse edasi kahte teist külmladu.