Hea nõu

TOIDUTEADLANE SOOVITAB: nende omaduste tõttu on piim eriti väärtuslik toit! (9)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 1. juuli 2021 07:00

Piimatoodete maailm on väga rikas. Lisaks erineva rasvasisaldusega pastöriseeritud piimale leiame Eesti poodidest suurepäraseid fermenteeritud ehk hapendatud piimatooteid nagu keefir, hapupiim ja jogurt, aga ka kohupiimatooteid ja suure valiku erinevaid juuste. Toidutehnoloog Signe Adamberg selgitab, miks võiks vähemalt üks nendest toodetest iga päev meie toidulaual olla.

Piim on Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteaduri Adambergi sõnul unikaalne terviklik ja tasakaalustatud ja toit, üks väheseid, mis looduses söögiks sünteesitakse. Piima söömisega kohastumist näitab ka madal laktoositalumatuse esinemine Eestis.

Samal teemal

„Kõik piima koostisosad on vajalikud kas toiduks, energiaks ja kaitseks, või reguleerivad olulisi protsesse meie organismis. Kui mõelda, et imik ei vaja esimesel poolaastal ehk kõige kiiremal arenguperioodil midagi peale rinnapiima, pole mingit alust kahelda piima unikaalsuses ja kasulikkuses,“ ütles ta. „Piimas on immunoloogiline kaitse ja energia, et kasvada ning seal sisalduvad toitained on serveeritud just selliselt, et nad on organismi poolt kergesti ja maksimaalselt omastatavad.“

 Mida piim täpsemalt sisaldab?

 Piim sisaldab valke, rasvu, laktoosi ja mineraalaineid, aga lisaks makrotoitainetele ja nendega seotuna on piimas veel bioloogiliselt aktiivsed ensüümid, vees- ja rasvaslahustuvad vitamiinid, mikroelemendid ja paljud teised ühendid, mille hulk on väike, aga mis on samuti väga olulised. Piimasuhkur ehk laktoos on hea energiaallikas ning koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulidest. Just niimoodi on võimalik anda järeltulijale rohkem energiat, samal ajal vere glükoositaset järsult tõstmata.

 Piimas on palju erinevaid valke, koguseliselt kõige rohkem on kaseiine ja vadakuvalke. Need keerulise ehitusega erinevate ülesannetega valgud, mis toetavad ainevahetust, pakuvad immunoloogilist kaitset kui reguleerivad olulisi bioprotsesse. Kaseiiniga on seotud enamik kaltsiumist ja fosforist piimas. Südamele olulist mineraalainet kaaliumit on piimas koguseliselt kõige rohkem. Ka piimatoodete valmistamisel on olulised nii valgud, rasvad kui ka piimasuhkur. „Kõiki eelnimetatud kasulikke komponente ei ole õiges vormis ja hulgas võimalik toidulisanditega asendada,“ ütles Adamberg.

Foto: Pixabay

 Piimarasva ja kaltsium on olulised meie organismile

 Üks põnevamaid ja erilisemaid piima koostisosi on piimarasv. „On olemas taimsed rasvad ja loomsed rasvad, aga piimarasv on oma olemuselt unikaalne, sellise koostise ja ehitusega rasvu looduses rohkem ei leidu. Piima rasvasisaldus ja koostis varieerub sõltuvalt lehma tõust, aastaajast ja söödast. Piimarasv sisaldab kasulikke rasvhappeid ja rasvlahustuvaid vitamiine ja teisi ühendeid, mis on pakendatud pallikestesse ehk gloobulitesse. Iga piimarasva gloobul on kaetud rakumembraani sarnase kihiga ehk membraaniga, milles sisalduvad paljud olulised valgud, süsivesikud, lipiidid, mineraalained ja teised komponendid. Näiteks on kogu piimas sisalduv seleen seotud piimarasva gloobuli membraaniga,“ ütles toidutehnoloog. Piim sisaldab ka kolesterooli, mis on eluliselt vajalik meie igale keharakule.

 „Kui rääkida kaltsiumist ja luude tugevusest, siis peab tõdema, et 50 kuni 100 aastat tagasi olid luumurrud lastel pigem harvad, tänapäeval on seda hakanud aga üha rohkem juhtuma. Inimese luud formeeritakse põhiliselt 20. eluaastateks samaaegselt organismi kasvu ja arenguga. Kui selleks ajaks on luud hõredad, on võimalik hoida seda, mis on, aga tugevamaks luid enam teha pole võimalik,“ ütles Adamberg. „Sestap on luude seisukohalt piima joomine eriti oluline just lapse- ja noorukieas. Seda ei asenda hilisem vitamiinide ega kaltsiumit sisaldavate toidulisandite võtmine.“

Koguseliselt võiks täiskasvanud inimene juua päevas umbes kolm klaasi (250 – 300 ml) piima või keefirit. Ühe klaasi piima või keefiri asemel võib süüa 100 grammi kohupiima või 30 grammi juustu. Lastele on soovitused sarnased, vastavalt vanusele 2 kuni 3 ühikut piima või piimatooteid. Iga inimene leiab piimatoodete valikust kindlasti mitmeid sobivaid toite, joogipiimast ja hapendatud toodetest nagu pett, keefir, hapupiim või jogurt kohupiimatoodete (kodujuust, kohupiim) ja juustudeni (näiteks pehmed ja toorjuustud, poolkõvad Hollandi tüüpi juustud, kõvad Šveitsi või Itaalia tüüpi juustud) välja.

Käsitööjuustu valmistav Andre farmFoto: Aldo Luud

 „Piimakarja kasvatus, piima töötlemine ja söömine on Eestis juba väga pikaaegne traditsioon. Me oleme kasvanud koos piimaga ja oskame selle headust hinnata. Kui  ei meeldi rõõsa piima maitse või hoopis väga hapud tooted, saab valida mahedama maitsega variandi või süüa hoopis juustu. Kõigile ei meeldi samad toidud ja see on normaalne, igaüks saab valida endale sobiva,“ ütles Adamberg. „Eelistada võiks siiski vähem töödeldud naturaalsemaid piimatooteid. Naturaalse rasvasusega piim ja sellest valmistatud tooted maitsevad paremini, sest rasv mahendab nii haput kui magusat maitset. Samuti on uuringutes näidatud, et täispiim tasakaalustab vere kolesteroolitaset.“