Kevadel koroonat põdenud Triin Luhats: kõige rohkem teeb muret, et jaksu on ikka veel vähe (21)

Triin Luhatsi eestvedamisel on valminud mitmed armastatud koguperesaated, näiteks „Su nägu kõlab tuttavalt„, „Eesti otsib superstaari“, „Suure tähe väike täht„, „Maskis laulja“ ja palju muud. Kahe lapse emal kipub uneaega napiks jääma. See oli üks põhjus, miks ta läks varakevadel SYNLABi tervisekontrolli. Saanud just teada oma head ja vead, jäi Luhatsite pere koroonasse.

Koroona on Triinu sõnul haigus, mis kulgeb igal inimesel isemoodi. Tema hinnangul põdesid nad perega läbi keskmise versiooni – pea-, kurgu- ja liigesevaluga, kellel oli palavik, kellel alapalavik ning hingamisraskused, kuid haiglasse keegi siiski ei sattunud. Tänini on meeles tohutu väsimus ja kurnatus.

Tänaseks on haigus seljatatud, mõistlik taastumise aeg möödas.  Missuguse jälje jättis koroona Triinu tervisele? Laboriarst Anneli Raave-Sepp võrdleb Triinu tervisenäitajaid enne ja pärast haigust.

Napilt unetunde

„Mulle meeldib vähe magada!“ ütleb Triin. „Varajased hommikud on minu aeg ja ma ei raatsiks neid kunagi ära anda.“ Tal on kaks väikest last, kes ärkavad seitsme-kaheksa vahel, et hakata lasteaeda või kooli sättima. „Enne seda saan olla iseenda, oma mõtete ja tegemistega.“ See on ka kõige produktiivsem aeg, millal Triinu teeb ära suurema osa tööst. „Minu tiim on harjunud, et saadan kell viis hommikul meile.“

Ligikaudu neli ja pool tundi und on Triinule täiesti tavaline juba teismeeast: magama jõuab ta kaheteistkümne paiku õhtul ja ärkab poole viie ajal hommikul.

Kümneid aastaid sedavõrd vähe unetunde paneb arstid ohkama. Unetusest tingitud väsimus võib rikkuda organismi tasakaalu ja soodustab nii ülekaalu, suhkruhaiguse kui ka kõrgvererõhutõve kujunemist. Sageli on see ka läbipõlemise põhjus.

„Eks olen ka mina läbipõlemist tundnud,“ nendib naine. Triinu jaoks tähendab läbipõlemine segadust meeltes. „Kui enamik inimesi teeb mõtete korrastamiseks joogat, siis mina armastan lahendada matemaatikaülesandeid või keskenduda kalligraafiale.“

Rauapuuduse ja uni

Dr Raave-Sepa sõnul on Triinu vereanalüüside põhjal hemoglobiin küll normi piires, kuid  normaalvahemiku alumises otsas. Naise elutempot arvestades võiks seda rohkem olla, et organismil oleks paremad eeldused kiire tempoga hakkama saada. Siiski jääb see n-ö harju keskmise piiridesse ning midagi nuriseda ei ole.

Küll aga on arsti sõnul olematu Triinu rauavaru. Raua vähesus on sage naiste probleem,  meestel on see tavaliselt vaid siis, kui nad teevad intensiivselt sporti või on veredoonorid. Dr Raave-Sepp lisab, et kuna raud mõjutab ka und, võib selle madalast tasemest olla tingitud ka Triinu vähene unevajadus.

Triin arvab, et ehk on rauapuuduse märk seegi, et tema keha nõuab peeti ja granaatõunamahla. Peedis on aga arsti sõnul suhteliselt vähe rauda, kuid sellega saab päris hästi testida, kas inimesel on rauapuudus. „Kui uriin läheb peedi söömise järel punaseks, on see viide rauapuudusele.“

„Paljud mäletavad kunagisest ajast reeglit, et punane toiduaine on kõige parem rauaallikas ning rauapuuduse korral tuleb süüa peeti ja maasikaid. Tõsi, kõige paremini omastab keha rauda punasest lihast ja verd sisaldavatest toodetest, näiteks maksast. Samas on taimsest toidust kõige parimad rauaallikad hoopis rohelised lehtköögiviljad,“ räägib arst.

Kuigi Triin armastab süüa naati, karulauku ja teisi lehtköögivilju, on arsti sõnul tema rauakadu siiski suurem kui selle saamine. „Siin on tarvis organismi turgutada rauapreparaadiga.“

Rauapreparaadi võtmine on arsti sõnul pikk protsess. „Seda ei tasu võtta pimesi, vaid tuleb kontrollida kuu või pooleteise järel, kas rauavaru hakkab tõusma. Kui see ei parane, polegi võib olla sama preparaadiga mõtet jätkata, vaid proovida midagi muud.“

Kuulab keha, mida süüa

Triin kuulab oma organismi ja toitub vastavalt sellele. „Kui ma tõesti tunnen, et nüüd tahaks potitäit keedetud porgandeid, siis ma ei taha seda seepärast, et mu aju ütleb, et porgand on tervislik, vaid seda ütleb minu keha.“

Tegelikult jälgib naine päris palju, mida suhu paneb. „Ma ei ole kunagi dieete pidanud, aga hoian keha tasakaalus nõnda, et minu toidus oleks esindatud erinevad toidugrupid ja vitamiinid-mineraalid“. Ennekõike püüab ta need kätte saada värsket toitu süües, kuid sügisel ja talvel, kui on aasta pimedamad päevad, võtab ta tilga 4000 IU D-vitamiini õlina juurde.

Dr Raave-Sepp toob koroona-eelsetest tervisenäitajatest välja, et hea D-vitamiini tase oli väga meeldiv üllatus. „Triinu D-vitamiini omastamine on erinevalt rauast äärmiselt hea, sest paljudel inimestel ei tõuse see näit nii ideaali ka 4000lise annusega.“

Märk kehalisest aktiivsusest

Triin ei suudaks päeva ettegi kujutada värskes õhus liikumiseta. „Liikumine on inimese täiesti loomulik osa, kuid miskipärast pannakse juba väikesed lapsed koolis tundideks istuma,“ imestab kahe lapse ema. „Lapsed tahavad liikuda,  joosta ja tunnetada oma keha.“ Nii ka Triin. Ta ei sõida autoga seepärast, et ei suuda seda teha, vaid eelistab palju liikuda. 20 000–27 000 sammu päevas pole talle juba aastaid mingisugune küsimus.

„Inimesed, olge võimalikult palju värskes õhus!“ soovitab produtsent, kes teeb suurema osa tööasju õues ka siis, kui on koerailm. Näiteks vastab enamikule töökõnedest.

Seda, et Triin ei ole tugitoolis istuja või diivanil lösutaja, tõestab ka enne koroona põdemist antud vereproovi kreatiniininäit. „Kreatiniin on lihastes tekkiv jääkaine, mille tulemuse alusel saame hinnata inimese füüsilist aktiivsust, sest mida rohkem füüsilist tööd ja suurem lihasmass, seda rohkem jääkainet tekib. Teisalt, kuna seda ainet viiakse neerude kaudu välja, aitab see hinnata ka neerude tööd,“ selgitab arst ja lisab, et see on Luhatsil suurepärane.

Mõni kompenseerib vähest magamist kohviga, aga kohvi Triin ei armasta. Kuigi madala vererõhu tõttu on talle seda soovitatud. Pigem eelistab ta juua võimalikult palju vett. Kuna naine kohvi ei joo, alkoholi ei armasta ja ravimeid ei võta, olid ideaalselt korras ka maksanäidud.

Vastu kevadet oma analüüsitulemusi oodates oli Triinul tunne nagu eksamil. Tulemused on päris head – korras olid ka veresuhkru, kolesterooli ja kilpnäärme tööd stimuleeriva hormooni näitajad.

Koroona tõi väsimuse

Luhatsite koroonast taastumine polnud kerge. Nii nagu haigus, kulges seegi igal pereliikmel omamoodi. Triinul ei ole tänini taastunud lõhna- ja maitsemeel. Tal endal, abikaasal ja vanemal lapsel on hooti peavalud. Kuid kõige rohkem teeb talle muret see, et jaksu on ikka veel vähe. „Ilmselt on see hapniku- ja õhupuudusega seotud, lihtsalt lihased jaksavad vähem,” tõdeb ta koroona läbipõdemise järgses tervisekontrollis.  

Dr Raave-Sepp mainib, et see, mis inimesel on enne organismis nõrk, kipub ka haigusega nõrgemaks jääma. „Triinu mureks oli vähene rauavaru, mis nüüd vajab veel enam tähelepanu. Madalamaks on muutunud ka D-vitamiini näitaja, kuid kuna varud olid enne kõrged ja eelnev soovitus oli võetavat kogust vähendada, pole see näitaja probleem,” kirjeldab dr Raave-Sepp.

Liiga palju head ei pruugi arsti sõnul olla parim. „Seetõttu on vaja päris täpselt teada, kui palju rauda või D-vitamiini juurde peab võtma. Üks ohumärk, mille analüüsid välja tõid, on suurenenud kolesterooli tase. Näitaja ei ole liiga kõrge, kuid vajab tähelepanu ning jälgimist.

Millal tervist kontrollida?

Arsti sõnul on tervisekontrolliks õige aeg kuu-poolteist pärast tervenemist. Viirus võib esile kutsuda ka tõsisemaid haigusi, eelkõige südame-veresoonkonnahaigusi. Kui inimene on haige ja toitumine ei ole tavapärane, võib organismis süveneda erinevate ainete puudus, mida kinnitasid ka Triinu verenäitajad.

„Kindlasti tasub labori- või perearstiga arutada, et näitajate tõlgendus ja soovitused oleksid personaalsed,” lisab dr Raave-Sepp, sest Google’ist personaalseid soovitusi ei tule.