KUHU KADUS OHUTUNNE? Traumade tõttu abivajajaid on üha rohkem (1)

Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhataja dr Annika Uue sõnul hakkas koormus tõusma mai viimasel nädalal. Viimase kuu jooksul on tema sõnul märksa rohkem traumakabinetti pöördujaid.

„Kui suvel suureneb märgatavalt traumakabinetti pöördujate hulk, siis on seda väga raske pidada millegi muu, kui inimeste ohutunde puudumise süüks – pole ju libedust ega pimedust või halbasid teeolusid. Kaks-kolm päeva tugevamat vihma, mis juunis olid, ei kergita pöördujate hulka sellisel määral. Ohtlikest asjadest on korduvalt juttu olnud – kokku ei käi alkohol ja mootorsõiduki juhtimine või ujumine, enda osavuse ja julguse tõestamine ekstreemsuste kaudu on arutu,“ lisab ta, tõdedes, et mõningatele inimestele tundub turvavarustuse puudumine olevat suisa auasi.

EMOsse pöörduvad ka plaanilised haiged, keda näiteks perearst ei saa puhkuse tõttu vastu võtta. „Sageli on ise pöörduvate patsientide põhjendus, et „ei taha minna perearsti asendaja vastuvõtule“. Kõigest eelnevast lähtuvalt on oluliselt suurenenud nii pisitraumade kui muude probleemidega pöörduvate inimeste hulk,“ räägib Uue.

Ta lisab, et juunis vajas haiglaravi vaid 16% kõigist EMOsse tulijatest. Samas peaks EMO olema siiski see koht, kust saada abi järsku tekkinud ja potentsiaalselt ohtliku tervisemure puhul.

„Ka meditsiiniasutuste töötajad soovivad pärast sellist tavatut aastat lõpuks puhata,“ sõnab Uue. Erandiks pole EMO töötajad, kes samuti suvel puhata tahavad. Kõik valved on Uue sõnul alati kaetud, kuid arvestades tavalist töökoormust. Ta nendib: „Koormuse järsk tõus väsitab töötajaid. Kui pöördutakse mitte ainult palju, vaid ka asjatult – à la, et lõin kaks nädalat tagasi varba ära, pind on sõrmes, kolm kuud puusad valutavad, ei taha perearsti asendaja juurde minna jne –, siis lisandub väsimusele nördimus.“