VIDEO | Terviseameti peadirektor: koroonaviiruse kolmas laine on alanud (183)

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno ütles, et Eestis on surnud 1270 koroonaviirusega nakatunut, mis on mõnes mõttes katastroof. Ta tõmbas paralleeli Estonia laevahukuga, kus hukkus 852 inimest.

Ta sõnas, et võrreldes kuu taguse ajaga on üksjagu muutunud, sest kui veel hiljuti üritati leppida kokku piirangutevabas reisimises, siis nüüd kaalutakse juba täiendavaid piiranguid. Lanno tõi välja, et kuurortides on nakatumise tase jõudnud sügiseste numbriteni.

Peadirektori sõnutsi on nii karmide meetmete pooldajaid kui ka neid, kelle meelest tuleks piiranguid maha võtta. Lanno sõnutsi on üks lahendus ühiskonnas piisava vaktsineerituse saavutamine ja ta kutsus kõiki minema vaktsineerima.

Lanno sõnul on Eesti uutest juhtumitest 80 protsenti põhjustanud deltatüvi. Riiki toodud juhtumitest pärinevad Venemaalt üle poole. Deltatüvi on põhjustanud ka nakatumise suure tõusu.

Peadirektor ütles, et 0,025 protsenti haiglasse jõudnutest on täisvaktsineeritud.

„Kolmas laine on alanud,“ ütles Lanno, hoiatades, et augustis võib näha päevas 150 nakatumist, septembrikuus aga juba 250. Ta sõnas, et inimesed saavad isolatsioonikohustusest küll aru, aga rikkujaid siiski jagub.

Lanno sõnul kasvab nakatumine enim Lõuna-Eestis. Näiteks Pärnus on koroonaviirusega nakatumine kasvanud umbes neli, Põlva-, Võru- ja Valgamaal neli-viis korda.

Terviseameti esindaja tõi välja, et amet selgitab välja umbes 75% ulatuses, kus inimesed koroonaviiruse said. Viiendik juhtumeid tuleb välismaalt ja neid peab jälgima.

Lanno ütles, et pärast deltatüve Eestisse jõudmist on haiglasse sattumine kiirenenud ning viirus on kolinud rohkem noorema põlvkonna suunas.

Lanno sõnul levib viirus suurematel üritustel nagu pulmades, laagrites, sünnipäevadel ja pidudel.

Peadirektor sõnas, et tõenäoliselt jääb olukord selliseks nagu praegu või muutub raskeks. Viiruselevik sõltub aga iga inimese panusest. „Vaktsineerimine on ikkagi võluvits, mille suunas peame pürgima enne kooliaasta algust,“ ütles Lanno.

Töö- ja terviseminister Tanel Kiik ütles, et deltatüve laine kogub Euroopas hoogu ning Eestisse jõuavad trendid mõningase viivitusega. Ta sõnas, et noorte vaktsineerimishõlmatus on üldiselt madalam, aga samas on noored kõige aktiivsemad reisijad ja välismaal käijad.

Kiik ütles, et on kaks valikut: kas minna piirangute või vaktsineerimise teed. Tema sõnul on tervemõistuslik valik vaktsineerimine, mitte ühiskonna sulgemine, mida on juba kahel korral tehtud.

Minister ka lisas, et ei saa oodata, et keegi tuleks süstlaga ukse taha ning vaktsineerimiseks vajalik pingutus pole liiga suur asi, mida paluda.

Kiige sõnul oleme praegu kriisieelses faasis, ent veel tullakse toime. „Nakatumisnäitajad ei ole veel väga kõrged, aga Euroopas ja naaberriikide juures trend on tõusev,“ sõnas minister. Ta ütles, et varasemalt sai nakatumisnumbrid langema rangete piirangutega, aga nüüd, mil on olemas toimivad vaktsiinid, ei ole vaja kehtestada lauspiiranguid.

Teadusnõukogu juht Irja Lutsar ütles, et kuigi Euroopa nakatumise kasvus on hea süüdistada deltatüve, tuleb arvestada, et samaaegselt kadusid paljud piirangud. Ta ütles, et puhang algas Lõuna-Euroopa kuurortidest, kust noored inimesed kandsid haiguse laiali. Lutsari sõnul haigestuvad valdavalt noored, sest ühelt poolt on paljud noored vaktsineerimata, aga teisalt liiguvad nad ka palju ringi.

Samas tõdes Lutsar, et kui midagi positiivset öelda, siis Ühendkuningriigis on nakatumine tõusnud juba kuus nädalat järjest, aga haiglakoormus minimaalselt. „Ka suremus on pigem väike,“ ütles viroloog.

Samas ta nentis, et veel üks nakatumise põhjus on, et vaktsiinid pole ideaalsed, sest ka vaktsineeritu võib nakatuda, ent sellisel inimesel on viiruskoorem väiksem. Tema sõnutsi töötavad olemasolevad vaktsiinid ka deltatüve vastu väga hästi, nii nakatumise kui ka hospitaliseerimise osas.

„Nii nagu Euroopas, nii pole ka Eestis ühtegi meetodit peale vaktsineerimise, mis võimaldab sellest viirusest jagu saada,“ ütles Lutsar. „Vaktsineerima, vaktsineerima, vaktsineerima.“

Vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul on tänahommikuse seisuga vaktsineerimiskuur lõpetatud poolel miljonil inimesel. Tema sõnutsi pole vaktsiinipuudust, vaid hoopis puudub nõudlus. Ta lisas, et juulikuus kavatsetakse hakata vaktsineerima apteekides.

Ajakirjanike küsimustele vastates ütles Tanel Kiik, et nakatumise kasvamisel võidakse vaadata üle üritustele kehtestatud piirarvud. Ta sõnas, et vajalikele teenustele ligipääsu piirama ei hakata. Ministri sõnul on kõigile vaktsineerimine tasuta, aga testi eest peab igaüks ise maksma.

Kiik ütles, et Eestis kui liberaalses riigis proovitakse teha pigem vähem kui rohkem piiranguid. „Kui olukord halveneb, muutuvad ka reeglid rangemaks.“

Küsimusele, millistest nakatumisnäitajatest alates hakatakse kehtestama piiranguid, vastas Kiik, et üritustele lubatavate piirarvude järgi on juba reeglid olemas ning piirarve kehtestades lähtutakse terviseameti ja teadusnõukoja soovitustest.

Mida aga vastata nendele noortele, kes ei ole nõus koroona vastu vaktsineerima, sest vaktsiinid on loodud lühikest aega tagasi ning peljatakse nendega organismi rikkuda? Irja Lutsar kostis, et Eesti on privilegeeritud positsioonis, kus on vaktsiine kuhjaga. „Maailmas on palju inimesi, kes annaks väga palju, et vaktsiini saada, aga neil pole see võimalik,“ rääkis Lutsar. Ta sõnas, et mRNA vaktsiinitehnoloogia pole uus, vaid seda on arendatud 20 aastat ning nii mahukaid uuringuid nagu tehti 40 000 osalejaga, enamikule vaktsiinidele ei tehta.

„Ei saa öelda, et vaktsiinide puhul pole teada, mis saab,“ rääkis Lutsar, mööndes, et ei saa öelda, et vaktsiinidel pole kõrvalnähte. „Aga need on igal juhul paremini talutavad kui Covid-19 ise,“ ütles viroloog.

Ta lisas, et enamik noori põeb koroonaviirust kergelt, aga mitte kõik. „Noored inimesed, kes võtavad igasuguseid riske oma eluga – miks mitte vaktsineerida? Purju joomisel on kõvasti rohkem riske kui koroonaviiruse vaktsiinil.“

Minister Kiik ütles, et ei ole teada Covid-19 haiguse pikaajalisi mõjusid, sest need on rängemad ja pikaajalisemalt avalduvad kui vaktsiinide kõrvalmõjud.

Pressikonverentsil osalejate käest küsiti ka, mida teha, et noored läheksid enne kooli algust vaktsineerima. Seeri sõnul tõuseb 12–16aastaste hõlmatus 3-4 protsenti nädalas, mis on hea näitaja.

Lutsari sõnul oleks laste vaktsineerimine väga mõttekas ent veel olulisem on õpetajate vaktsineerimine, sest õpetaja nakatumise korral pannakse kinni terve klass. „Kui laps nakatub, ei pruugi terve klass distantsõppele minna,“ sõnas viroloog.

Küsimuse peale, kas on oodata vaktsineerimistempo kasvu, vastas Seer, et ööpäeva jooksul tehti 3500 broneeringut vaktsineerimisele. Ta lisas ka, et inimesed tulevad ilma eelregistreerimata vaktsineerima ning see meede on järjest enam avanemas.