VIDEO | Karmen Jolleri palve valitsusele: vaktsineerimata inimesed peavad teadma, mida nad 1. oktoobrist teha ei saa (394)

Marek Seer ütles, et enam pole mõtet vaktsineerimist edasi lükata, sest juba 96 nakatunut päevas on kindel märk sellest, et kaitsepookimisest ei tasu hoiduda.

Vaktsineerimise korraldamise töörühma juhi sõnul on sellel nädalal suudetud vaktsineerimistempot tõsta ning nii soovitakse jätkata.

Seer ka rääkis, et aina enam perearste on hakanud vaktsineerima nimistuväliselt ning haigekassa täiendas rahastamismudelit, et saavad teatud arvu süstide eest lisatasu.

Ta kutsus ka vaktsineerima neid inimesi, kes on koroonaviiruse läbipõdenud vähemalt neli kuud tagasi ning kinnitas, et need inimesed, kellel möödub teisest vaktsiinisüstist juba kuus kuud, ei pea kolmandat doosi saama, sest kaitse kestab aasta aega.

Hanna Sepa sõnul kasvas nakatumine koroonaga nädalaga 25% protsenti. Augusti lõpus võib haigestumine 100 000 elaniku kohta olla 100 ja septembris juba 200.

Sepa sõnul kasvab nakatumine pea igas maakonnas ning enim lisandub koroonapositiivseid nooremate, 20–40aastaste hulgas.

Enim nakatutakse pereringis ja välismaal, samuti on olnud kaks suuremat kollet lastelaagris ja meelelahutusüritusel (Pärnus toimunud Beach Grind – toim.). Küll aga ei levinud lastelaagrist nakatumine edasi perekondadesse ja töökeskkondadesse, sest vanemad olid vaktsineeritud. „See on väga hea näide sellest, kuidas vaktsineerimine aitab nakkuse edasi kandmist pidurdada,“ sõnas Sepp.

Ta ka sõnas, et enim tuuakse viirust sisse Venemaalt ja Soomest, domineerivaks on saanud Delta tüvi, mille osakaal on kasvanud 92 protsendini.

Karmen Joller sõnul vastavad enamus inimesed, kes ei taha vaktsineerida, sest nad veel mõtlevad ja on enamasti terved ega haigestu. „Delta tüvi tabab ka noori ja mitte alati kergelt, praktiliselt kunagi ei jõua aga haiglasse noor inimene, kes on vaktsineeritud,“ rääkis Joller.

Ta rääkis, et isegi raske kroonilise haigusega inimene, kes on vaktsineeritud, on väga suures ohus, sest pole täpselt teada, kuidas sellisele inimesele immuunsüsteem reageerib viirusele. „Vaktsineerimata inimene võib olla talle ohuks,“ lausus Joller.

Ta lisas, et vaktsineeritud inimene võib haigestuda, aga vaktsineerimine aitab ära hoida rasket haigestumist.

Joller esitas ka perearstide nimel palve valitsusele, öeldes, et võib teha igasuguseid trikke ja pakkuda erinevaid präänikuid. „Aga inimesed ei tule vaktsineerima, kui nad ei tea seda, et alates 1. oktoobrist nad ei saa teha seda ja teist,“ rääkis Joller, et inimestel peab olema kaks kuud aega, et nad teaksid, mida nad ei saa teha, kui nad pole vaktsineeritud. Joller ütles ka, et vaktsineerimine tehtaks kohustuslikuks neile, kes töötavad haavatavate inimestega, ehk näiteks sotsiaaltöötajatele ja meedikutele. „Toredad üritused nagu kinod, teatrid, laagrid peaksid olema avatud ainult vaktsineeritud inimestele.“

Ajakirjanike küsimustele vastas Seer, et 70% hõlmatuseni jõutakse praeguse tempo juures novembris-detsembris, kui tempot saab kiirendada, siis varem.

Kolmandast lainest ja selle potentsiaalselt algusest rääkides ütles Hanna Sepp, et kolmanda laine algust saab määrata tagantjärgi ning praegu ei saa olla veel kindel, et oleme selle alguses. (Täpselt nädal tagasi ütles Üllar Lanno, et kolmas laine on alanud – toim.)

Küsimusele, kas haigekassa plaan anda lisaraha neile asutustele, kes teevad mingi teatud hulga kaitsesüste, vastas Seer, et lisarahastuse andmine on vähim, mida saab töö motiveerimiseks teha ega näe põhjust, miks see ei peaks töötama.

Karmen Joller lisas, et see on hea algatus, kuid ei tohi olla üks ja ainus. „Kõige olulisem on veel kasutamata - teatada vaktsineerimata inimestele, millised on nende õigused 1. oktoobrist,“ ütles perearst, lisades, et inimene peab tajuma igapäeva elus igal hetkel, et ta tegelikult tahaks vaktsineerida ning et ta mõtleks hoopis selliselt, milliseid võimalusi vaktsiin annab. „see annab inimestele turvatunde,“ ütles Joller, kes andis adu, et on meedik ning võib-olla tavainimene ei mõista seda.

Terviseamet: haigestumine endiselt kasvab

Haigestumuse intensiivsus on üle-eestiliselt ECDC riskimaatriksi alusel keskmine, teatas terviseamet enne pressikonverentsi saadetud teates. Haigestumine kasvab, delta tüvi on domineeriv ning siseriiklikult leviv. Nakkuse levikust tulenevaid ohtusid saab iga inimene leevendada vaktsineerimisega.

28. nädala jooksul lisandus 375 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga suurenes uute juhtude arv 24,6% võrra ning kasvas nakatamiskordaja R, mis on üle-eestiliselt 1,2–1,3 (eelmisel nädalal oli R 1–1,2). „Nakkuse levikust tulenevaid ohtusid saab iga inimene leevendada vaktsineerimisega,“ ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp. „Kindlasti julgustan kõiki võimalusel vaktsineerima minema,“ lisas ta.

Sepp rääkis, et delta tüvega seotud juhtumeid on endiselt registreeritud kõikides maakondades peale Hiiumaa. „Praegu prognoosime, et juuli lõpp-augusti algus peaks tooma juba üle 500 nakatunu nädalas ning augusti keskpaigaks ületab 14päevane nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta 100 piiri,“ ütles Sepp. 

Alates 26. nädalast muutus delta variant domineerivaks, on alanud riigisisene levik. „Delta tüve osakaal on kasvanud 92%ni,“ lisas Sepp.

28. nädalal täheldati haigestumuse langust vaid Ida- ja Lääne-Virumaal ning haigestumus püsis stabiilsena Hiiumaal ja Raplamaal. Muudes maakondades oli haigestumus kasvutrendis.

Võrreldes 27. nädalaga vähenesid nakatumised tutvusringkonnas, tööl ning teadmata nakatumiskohaga juhtumid. Suurenes välismaalt sisse toodud ja perekonnas nakatumiste osakaal.

Sümptomaatilised haigusjuhud moodustasid 92,8% ja ilma sümptomiteta 7,2% haigestunute üldarvust. Sepa sõnul tunneb haigestumise üldiselt ära kehva enesetunde ja peavalu järgi. Nakatunud on praegu peamiselt nooremad, vaktsineerimata inimesed.

Haiglaravi on kokku vajanud 6,9% haigete üldarvust. 28. nädalal hospitaliseeriti 16 inimest (võrreldes 27. nädalaga vähenes 27,3% võrra). 28. nädalal tuvastatud üle 60aastastest haigestunutest vajas hospitaliseerimist 20%. Hetkel on madal risk haiglate koormuse kiireks kasvuks.

Surmaga on lõppenud 1271 haigusjuhtu ehk 0,96% COVID-19 juhtudest. 28. nädalal suri üks 81aastane vaktsineerimata inimene.