Uudised

Kindlustusfirma süüdistab terviseametit info varjamises ja valetamises, terviseamet lükkab väited ümber (42)

Toimetas Annika Erg, 26. juuli 2021 17:32

Terviseameti laoruum

Foto: Tiina Kõrtsini

Kindlustusettevõte BTA saatis reedel terviseametile kirja, mis on pikitud ränkadest süüdistustest: kindlustaja hinnangul varjab amet tahtlikult külmlao soojenemise asjaolusid, on edastanud valeinformatsiooni ja üritab eksitada kindlustusandjat. Terviseamet nimetab seda kõike valeks.

BTA kahjukäsitluse osakonna juhataja Jevgeni Maksin toob 23. juulil saadetud kirjas välja, et kindlustusandja on terviseametilt juhtunu kohta informatsiooni nõudnud tervelt viiel korral, 6., 8., 12., 19. ja 22. juulil.

„Paraku terviseamet tahtlikult varjab toimunu asjaolusid ja on edastanud sealjuures valeinformatsiooni (nt väide, et kahju tekkis piksest). Samas avalikkusele ja kolmandatele isikutele osa informatsiooni avalikustatakse. Sisuliselt on kindlustusandja pidanud antud juhul piirduma vaid meediast saadud infoga, sest valdavale osale olulistele kindlustusandja küsimustele terviseamet keeldub tahtlikult vastamast, varjates toimunu asjaolusid ja üritades kindlustusandjat viia eksitusse,“ kurjustab Maksin.

Maksin toob välja, et kui kindlustusvõtja rikub võlaõigusseaduse 448. paragrahvis sätestatud kohustust tahtlikult ehk jätkab teabe ja tõendite varjamist, vabaneb kindlustusandja kohustusest hüvitis välja maksta.

Maksin meenutab ka Kaja Kallase 1. juuli intervjuud Postimehele, milles peaminister ütles: „Kui me ise ütleme, et see või teine vastutab, siis see nõrgendab meie positsiooni kohtuvaidluses kindlustusseltsiga.“ Kindlustaja usub, et nimetatu tõttu on ilmne, et terviseamet tahtlikult ja õigusvastaselt varjab dokumente ja infot.

Terviseamet: väited ei vasta tõele

Terviseamet tegi kokkuvõtte peamistest küsimustest ja edastas oma selgituse:

VÄIDE 1: „Sisuliselt on kindlustusandja pidanud antud juhul piirduma vaid meediast saadud infoga, sest valdavale osale olulistele kindlustusandja küsimustele terviseamet keeldub tahtlikult vastamast, varjates toimunu asjaolusid ja üritades kindlustusandjat viia eksitusse. Terviseamet tahtlikult varjab toimunu asjaolusid ja on edastanud sealjuures valeinformatsiooni (nt väide, et kahju tekkis piksest).”

Esiteks, terviseametist sõltumatu tehniline uurimine veel käib. Kuivõrd terviseameti külmladusid puudutav kahjukäsitlus on samuti pooleli, siis ei ole võimalik detailidesse laskuda. Kindlustusandja on terviseametile saatnud enam kui 30 küsimust, millele on osaliselt juba vastatud. Ülejäänud küsimustele vastamine eeldab vajalike andmete kogumist ja süstematiseerimist. Terviseamet saab vastata „korralikult“ alles siis, kui kogu kindlustusandjat huvitav informatsioon täies mahus tervikuks köidetakse.

Tahtlik varjamine on tõsine süüdistus, mis ei vasta antud juhul tõele. Vastupidi – terviseamet teeb kõik selleks, et kindlustusandjale edastatav info oleks õige ja tõendatud. Osaliselt saab küsimustele vastata üksnes Riigi Kinnisvara AS, kes tellis hoone ja selle seadmetega seonduvad hooldused ning vastav info edastati kindlustusandjale. Terviseamet tegutseb Paldiski mnt 81 hoones rentnikuna ning saab vastata küsimustele, mis jäävad ameti vastutusalasse.

Teiseks. Terviseamet ei ole kahjuteates esitanud valeväiteid. Kindlustusjuhtumi teates oli tekst: „Võimalik kahju põhjus on elektrivarustuse häired, mis on tingitud piksest või suurest kuumusest. Seadmete riket, mis oleks toimunu põhjustanud, ei ole tuvastatud. Asjaolud on selgitamisel.“ Niisiis viitas terviseamet kahju võimalikule põhjusele elektrivarustuse häirete tõttu, kuid toonitas, et asjaolud on selgitamisel. Esialgne kahjuteade ei saagi sisaldada juhtunu detailset kirjeldust ja lõplikku tehnilist põhjust, sest see selgub riigikantselei poolt juhitud uurimise käigus. Terviseamet täitis kahjuteate esitamisega üksnes teavitamise kohustust.

Juhtunu tegelikud asjaolud selguvad tehnilise ekspertiisi ja muude tegevuste järel ning alles selle uurimise lõpplahendist sõltub kahjukäsitluse tulemus. Kui näiteks puu kukub maja peale, võib esialgu kahtlustada tugevamat tuulepuhangut, kuid see ei tähenda, et põhjuseks ei võiks olla hoopis mädanik või kellegi tahtlik tegevus puu sihiliku langetamise näol. See ongi uurimise ja läbipaistva kahjukäsitluse eesmärk – selgitada välja, mis tegelikult juhtus ja kas sõlmitud kindlustusleping katab kahju tõttu tekkinud kulud. Ei ole eluliselt usutav, et terviseamet esitas teadlikult valeväiteid pikse või elektrikatkestuse kohta, kuivõrd need väited on kergesti kontrollitavad ja ümberlükatavad. Olgu veel kord rõhutatud - esialgse kahjuteate esitamise ajal puudus terviseametil info selle kohta, mis temperatuuritõusu põhjustas – oli teada üksnes see, et seadmete andmete kohta hoonest automaatteavitust ei tulnud.

VÄIDE 2: Terviseamet varjab kindlustusandja eest logiandmeid ja muud teavet

Logimisandmete küsimus puudutab ilmselt GuardSystemsilt soetatud teavitussüsteemi. Taustaks selgitame, et GuardSystemsi teavitussüsteem paigaldati back-up’ina juhuks, kui hoone enda automaatika peaks streikima. Riigi Kinnisvara AS tellimusel ehitatud hoone sisaldas juba automaatikat, mis annab erinevatest kõrvalekalletest teada. Muu hulgas pidi RKAS-ti teavitussüsteem andma häiret, kui hoone külmladudes esineb temperatuurikõikumisi või jahutusseadmete töö ei vasta parameetritele. Tol kahetsusväärsel jaaninädalal see süsteem aga ei töötanud ja ühtegi häiret ei laekunud.

GuardSystemsi andurid hankis terviseamet 2017. aasta lõpus, sest soovis paigaldada hooneautomaatikale lisaks eraldiseisva süsteemi, mis annaks otse terviseametile teada, kui ladudes esineb temperatuurihälbeid. Terviseametil ei olnud sellise eraldiseisva süsteemi paigaldamiseks kohustust, kuid see oli tollase peadirektori soov, et häiresüsteemid oleksid dubleeritud. Niisiis on GuardSystemsi seadistuse kõrval olulise tähtsusega küsimus, miks ei saatnud häiret hooneautomaatika. See küsimus kuulub aga vastamiseks Riigi Kinnisvara ASile.

Hetkel ei ole terviseamet saanud GuardSystemsilt andmeid, mille abil saaksime olemasolevat logimisinfot võrrelda. Seeõttu ei ole hetkel võimalik kindlaks teha, kes konkreetselt GuardSystemsilt soetatud häiresüsteemi parameetreid muutis (Tallinna külmlaod saatsid häireteateid üksnes nädalavahetustel, kuigi pidid saatma ka nädala sees ja riigipühadel). Kui GuardSystemsilt laekuvad küsitud logimisandmed, siis muutub parameetrite muutja isiku tuvastamine tõenäolisemaks. Isegi kui meil õnnestub konto kasutaja välja selgitada, siis sõltub vastutuse või süü küsimus sellest, miks muudatused 2019. aasta sügisel tehti ja kelle ülesandel. Süü küsimusest saab rääkida üksnes juhul, kui jaaninädalal tekkinud kahju ja konkreetse isiku poolt GuardSystemsi häireparameetrites tehtud muudatuse vahel tuvastatakse põhjuslik seos.

Kokkuvõtvalt saab terviseamet esitada kindlustusandjale üksnes seda infot, mis on meil olemas. Sellist infot ei edastata aga meedias või meedia kaudu, vaid terviseameti esindaja ja kindlustusandja omavahelise suhtluse käigus. Kahjukäsitlus ei saa toimuda pressikonverentside või ajaleheartiklite kaudu.

VÄIDE 3: Terviseamet varjab avalikkuse eest vaktsiinide hävimise asjaolusid

Kinnitame avalikkusele, et terviseamet jagab infot nii pea, kui on selgeks saanud, mis juhtus, miks juhtus ja kas seda oleks saanud ära hoida. Hetkel külvavad meedias ilmunud üksikud infokillud aga üksnes segadust ja kutsume seetõttu kõiki meediaväljaandeid üles mõistlikkusele. Hoidume hinnangutest ja süüdistustest, kuniks asjalood on selgeks saanud.