Tanel Kiik, Marek Seer, Rait Laane

Foto: Loreen Pulk, Tiit Blaat / Ekspress Meedia, Priit Simson / Ekspress Meedia
Uudised
2. august 2021, 10:58

VIDEO | Meedikud hakkavad saama tulemustasu Covid-19 vaktsiinisüstide tegemise eest, vabade aegade hulk kahekordistus (97)

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, COVID-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer ja Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane andsid esmaspäeval pressikonverentsi vaktsineerimise edenemisest.

Minister Tanel Kiik tõdes, et igal pool Euroopas, ka Eestis, nakatumine kasvab. Ta ütles, et deltatüvi on eelmistest tüvedest nakkavam. Kiik ütles, et nad ootavad KOVidelt ettepanekuid, kuidas korraldada vaktsineerimist, lisaks saavad vaktsineerimisi korraldada puhkuselt naasvad perearstid.

Kiik rääkis, et esimesed kolmandad doosid tulevad uuel aastal. Osad riigid juba pakuvad kolmandat doosi ning Kiige sõnul on võimalik, et ka Eestis minnakse sama teed. Ta lausus, et plaanis on neli stsenaariumit, aga kõik on sõltuvad ning hoolikalt jälgitakse teadlaste seisukohti ja teadusuuringuid.

Ministri sõnutsi vaktsineeritakse läbipõdenuid jätkuvalt ühe doosiga. Ta sõnas, et Euroopas on üksikuid erandlikke riike, mis ei aktsepteeri läbipõdenutel ühe doosiga vaktsineerimist, ning sellisel juhul on võimalik saada ka teine doos.

Marek Seer rääkis, et iga nädal lisandub uusi kohti vaktsineerimiseks. Lisaks liigub vaktsineerimisbuss, mis muu hulgas sõidab läbi kõik mikrorajoonid. Ta sõnas, et Jansseni vaktsiini tarnetega on probleeme, seda vaktsiini kasutatakse piirkondades, kuhu on keeruline tagasi minna.

Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane rääkis rahastamise muudatustest. Esimene hõlmab püsivaid vaktsineerimiskabinette, mille hind kahe kuu peale on ca 600 000 eurot. Ta sõnas, et vähemalt viiel päeval nädalas, millest üks on nädalavahetusel, on igas maakonnas 8 tundi päevas võimalik minna end vaktsineerima. Igas maakonnas on vähemalt üks punkt, suuremates rohkem. Praegu pole sellist punkti veel Hiiumaal, aga see tuleb.

Teine muudatus hõlmab tulemustasu maksmist meedikutele, kes innustavad rohkem inimesi vaktsineerima. Juuli algusest septembri lõpuni makstakse iga 20 vaktsiinisüsti eest 50 eurot juurde perearstidele ja õdedele ning arvesse lähevad kõik esimesed ja teised doosid. Kui perearstikeskused jõuavad 70% hõlmatuseni, saavad meedikud tulemustasu 500 eurot. Ida-Virumaal on piir 60% juures.

Laane ka rääkis, et eriarstiabi mõõdupuuks on maakond ning kui maakonnas jõutakse sügiseks 70 protsendini, saab kaitsepookija iga süsti eest 2,2 eurot lisaks, aga lisatingimuseks on vähemalt 500 süsti tegemine.

Ta sõnas, et kui toimub mobiilne vaktsineerimine, tasustab haigekassa kütuse ja ööbimise. Kolme kuu peale on arvestatud 900 000 euroga.

Samuti saavad maakondlikud koordinaatorid lisatasu, mille eelarve on 60 000 eurot. Laane sõnutsi läheb kõikidele täiendavatele meetmetele kaks miljonit eurot.

Laane ka ütles, et 5. ja 9. augustil korraldatakse vaktsineerimiskoolitusi neile, kel seni pole pädevust vaktsineerida.

Ajakirjanike küsimustele vastates ütles Kiik, et Eesti arvestab Pfizeri ja Moderna vaktsiinihindade tõusu.

Vaktsiinikiirabist rääkides ütles Seer, et seda piloteeritakse praegu Tallinnas, aga võimalusel minnakse ka pealinnast väljapoole. Kiik täiendas, et vaktsineerimisbussid töötavad samal põhimõttel, aga lausus, et mõlemad on täiendavad meetmed.

Küsimuse peale, kas sotsiaalministeeriumis on muudatused tulemas – nagu peaminister Kaja Kallas eelmisel nädalal ütles, et oleks vaja –, vastas Kiik, et muudatustest räägitakse siis, kui on midagi kommunikeerida. Asekantsler vahetub septembris ning Seeri ametiaeg lõpeb samuti septembrikuuga. Minister lausus, et süüdlasi on lihtsam leida, aga tuleb hoopis otsida lahendusi, mis on keerulisem ülesanne. Kiige sõnul on arutatud, kuidas tööd sujuvalt juhtida ja korraldada ning uue asekantsleriga lepitakse kokku juhtimisstruktuuri.

Laane ka märkis, et enne haiglatele tulemustasudest rääkimist oli digiregistratuuris umbes 7000 vaba aega, pärast tulemustasude välja hõikamist vabade aegade hulk kahekordistus.

Ajakirjanikud ka küsisid, et kas 80% vaktsineerituse hõlmatuse eesmärgi seadmine pole liiga kõrge. Kiik vastas, et selle lati seab viirus ning praegu on siht saada vaktsineeritud 70% täisealistest ja 80% eakatest. Ta lausus, et vaktsineerimist ei soovi 20–25% elanikkonnast, neist omakorda paar protsenti on kategooriliselt kaitsepookimise vastu. Paarkümmend protsenti on aga sellised, keda on võimalik ümber veenda.