Uudised

VIDEO | Tanel Kiik terviseameti külmlao rikkest: vaatepilt komisjoni raportist on masendav. Üllar Lanno: peale minu on teisigi, kellel lasub samuti vastutus (181)

Toimetas Hindrek Pärg, 18. august 2021 12:58

Tanel Kiik, Üllar Lanno

Foto: Kuvatõmmised terviseameti pressikonverentsi videost

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno, terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ja COVID-19 vastase vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer andsid kell 13 pressikonverentsi, kus räägiti peamiselt terviseameti külmlao uurimisraporti järeldustest. Samuti puudutati põgusalt koroonalevikut ja selle vastu vaktsineerimist.

Samal teemal

Tanel Kiik alustas pressikonverentsi riigikantselei raportist, öeldes, et riigisekretär Tarmo Peterkop ja tema juhitud komisjon tegid uurimisega head tööd, avastades pikemaajalised tegematajätmised. „Vaatepilt, mis sealt avanes, on masendav,“ lausus Kiik, et eksimusi on aastate jooksul teinud nii mitmed riigiasutused kui ka antud juhul erasektorist partnerid.

Kiik lausus, et raporti analüüsimiseks tuleb kokku komisjon, ühtlasi vaadatakse üle tervisevaldkonna ametkondade tööjaotused ja ülesanded. Ta lisas, et kellegi poole näpuga ei tohiks näidata, vaid kõigil tuleb peeglisse vaadata ja läbi mõelda, mida oleks tulnud teha, et kõik oleks korras. Kiige sõnul on antud olukorras palju inimesi, kes oleks saanud probleeme ennetada.

Minister ka ütles, et laos juhtunu pole hinnang terviseameti ega RKAS-i tööle. Ta lausus, et terves koroonakriisis on terviseamet kandnud väga suurt vastutust, mistõttu peab töö jätkuma tervisealases hädaolukorras. Kiik pidas oluliseks, et põhitöö ei tohiks saada tagasilööke ning tuleks teha võimalikult vähe ümberkorraldusi keset kriisi.

Koroonaviiruse levikust rääkides ütles Kiik, et trend on tõusev, aga rohkem vaktsineeritud ühiskonnas oleks tõus väiksem. Ta lausus, et inimesed on mõistlikult käitunud ning valitsus on rakendanud abinõusid.

Digitõenditest rääkides ütles Kiik, et kui poolteist aastat rakendati väga rangeid meetmeid, oleme praegu olukorras, kus Covid-tõendiga saab sektoreid avatuna hoida. Ta ütles, et digitõend jääb kasutusse pandeemia lõpuni ning soovitas kõigil see kas välja printida või nutiseadmesse salvestada.

Terviseameti juht Üllar Lanno ütles, et asutusse jõudis riigikantselei raport paar tundi tagasi ehk seda jõuab järgmiste päevade jooksul veel korduvalt läbi lugeda. Temale kui asutuse juhile, kes on näinud hoonete projekteerimist, tuli terviseameti uue hoone projekteerimine väga halva üllatusena. Ta lausus, et usaldus ruumide vastu pole taastunud ning terviseamet juba kavandab ümberehitustöid hoone uue omanikuga. Tema sõnul algavad läbirääkimised peagi ning erinõudeid arvesse võttes tuleb pinnalt ajutiselt välja kolida.

Lanno sõnul kestab ümberehitus vähemalt aasta. Ta lausus, et kogu ladu üle viia ei saa ning ametis toimub struktuurimuudatus, millega tekitatakse 1. septembrist positsioon, kus töötajal lasub otsene vastutus ravimite eest. Samuti on uue struktuuri järgi olemas kvaliteedi eest vastutav inimene. Lisaks töötati välja ka ravimilao kvaliteedi käsiraamat.

Lanno tunnistas, et ka terviseamet on teinud vigu ning paljud asjaolud saavad nüüd suuremat tähelepanu. Ta lisas, et kõik teatud temperatuuri nõudvad ravimid on laost ära viidud.

Ajakirjaniku küsimuse peale, kas ja millist vastutust näeb külmladude rikkes endal Üllar Lanno, vastas kõigepealt hoopis Tanel Kiik, et ta mõtles, et juhtunu osapooled ei tohiks üksteise poole näpuga näidata ning ta toetab, et prokuratuur uurib, kas tuleb alustada menetlust.

Lanno vastas aga, tema tööletuleku ajal eelmise aasta sügisel ei valitsenud rahuaeg, vaid siis oli kõige suurem koroona tõusulaine. Ta ütles, et tal polnud mõtteski mõelda projekteerimise peale ja kas maja töötab korralikult. Lanno sõnul ei oleks ta sellist asja osanud ette näha. Küll aga ta tõdes, et tema kui asutuse juht vastutab kõige eest, mis majas toimub, aga pannes kirja tervet külmladude protsessi, mis algas aastaid enne tema ametiaja algust, on võimalik leida palju inimesi peale tema, kellel lasub samuti vastutus.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma lausus, et nakatumiskordaja R on sama, mis nädal tagasi, aga liigub vaikselt kasvu suunas. Suurim tõus nakatumises on olnud Kagu-Eestis, Lõuna-Eestis on haiglaravivajadus kasvanud nii üld- kui ka intensiivravis. Ta ütles, et Tartu Ülikooli kliinikum on praegu kõige pingelisemas seisus, aga lähiajal ei ole näha ka olukorra muutumist. Härma sõnul tõstetakse voodikohtade vajadust ning täna ja homme kohtuvad Põhja ja Lõuna staabid, mis vaatavad üle haiglaid puudutavaid plaane.

Härma ka ütles, et kuna lapsed lähevad kooli väga kõrge haigestumise taustal, neil on kõrge risk nakkus koju tuua ning distantsõppele kergekäeliselt enam minda, on kõigil suur kohustus olla sümptomite puhul tähelepanelikum kui varem. Ta soovitas lähikontaktsuse puhul vältida ebavajalikke kontakte, nagu näiteks sünnipäevapidusid.

Härma lausus, et tuleb julgustada vanemaid pereliikmeid vaktsineerima minema, sest koos lastega elavad vanemaealised on sügisel suuremas ohus. Terviseameti andmetel on vaktsineerimata inimestel neli korda suurem võimalus nakatuda koroonaviirusega kui vaktsineeritutel.

Härma ka ütles, et haigestunute puhul on toimunud nihe kesk- ja vanemaealiste suunas. Ta sõnas, et ligi kolmandik nakatumistest on seotud reiside ja noorte pidudega. Ta ka lisas, et hoolekandeasutusest on nakatumine märkimisväärselt kasvanud, aga võrreldes möödunud lainetega on tase kõvasti madalam, sest patsiendid on vaktsineeritud. Härma sõnul on nakatumised hoolekandeasutustes alanud vaktsineerimata töötajatest.

Marek Seer ütles, et Covid-tõendite puhul aitab segaduste puhul sotsiaalkindlustusamet. Kui on tarvis tõend printida, saavad aidata kohalikud omavalitsused. Ta lausus, et Eesti riigi Covid-tõendi saamiseks on vaja olla vaktsineeritud Eestis.

Covid-digitõendi kontrollimisest rääkides ütles Kiik, et QR-koodi kontroll on parim variant, mille tehnoloogiline pool pole keeruline. Ta lausus, et seda saab kasutada sisuliselt igaüks ning teatud riigiasutused on juba tellinud juurde nutiseadmeid, et töökohal saaks eraldi tõendit kontrollida. Minister ütles, et siin on mõttekoht ka erasektorile, milliseid kulutusi tuleb teha. Kiik ka lausus, et neljapäeval arutatakse valitsuses, kuidas olukordi läbi mõelda nõuete laienemisel.

Revaktsineerimisest ja kolmanda süsti vajalikkusest rääkides ütles Kiik, et neid hakatakse korraldama sellel aastal. Kõigepealt saavad kolmanda süsti nõrgema immuunsüsteemiga inimesed.