Krista Fischer selgitab: kuidas vaktsiin ikkagi raske haigestumise eest kaitseb, kui statistika justkui näitab, et suur osa vaktsineeritud nakatujatest satub haiglaravile? (65)

„Koroonapandeemia on kogu „jama“ kõrval toonud kaasa ka palju häid näiteid, mida on hea kasutada statistika õpetamisel. Täna pöörduti minu poole igati õigustatud küsimusega, et kuidas vaktsineerimine kaitseb raske koroona eest, kui vaktsineeritute protsent haiglasse läinute seas ei erine kuigivõrd vaktsineeritute protsendist kõigi nakatunute seas. Hakkasin andmeid uurima ja leidsin, et see on suurepärane näide Simpsoni paradoksist,“ kirjeldab Fischer ning toob näite 1.-18. augusti nakatunute andmete põhjal.

„Tõepoolest – joonis A näitab, et kokkuvõttes need protsendid erinevad küll, aga ainult natukene. Samal ajal me teame, et raske koroona tõenäosus sõltub olulisel määral vanusest (joonis B ). Selle perioodi nakatunutest moodustasid 60+ vanuses inimesed umbes 10%, aga haiglapatsientidest veidi üle 50%. Samuti sõltub vanusest ka vaktsineertute protsent (joonis C). Pannes kõik kokku, saame joonise D, mis näitab et noorte vaktsineeritute seas on haiglassemineku tõenäosus olnud umbes kaks korda väiksem kui vaktsineerimata nakatunutel ja vanemaealiste seas on vahe lausa kolmekordne,“ nendib Fischer.

„Seega andmed toetavad siiski selgelt, et kui vaktsineeritud inimene siiski nakatub (milleks on tal neli korda väiksem tõenäosus kui vaktsineerimata inimesel), on tal võrreldes vaktsineerimata nakatunuga märksa väiksem tõenäosus raskelt haigestuda,“ märgib ta. „Sõnum aga see, et väga lihtne protsentide võrdlemine võib meid mõnikord üsnagi eksiteele viia – on võimalik ka olukord, kus kokkuvõtlikes andmetes paistab seos vastupidisena sellele, mis ta on siis, kui andmestik grupeerida vastavalt mõnele olulisele faktorile.“