Juhtkiri | Lehelugu pani minister Kiige õiges suunas tegutsema (1)

Ohtuleht.ee

Õhtuleht kirjutas eelmises juhtkirjas probleemist, mis kaks kuud tagasi tabas töö kaotanud haigeid, kui haigekassa meelemuutuse tõttu ei makstud neile enam haigushüvitist. Seekord on põhjust teada anda töövõidust, sest ei läinud mööda päevagi, kui sotsiaalminister Tanel Kiik kutsus kohe kokku asjaomased ametkonnad asja arutama. Sõltumata sellest, milline saab olema konkreetne lahendus, on sellisel asjade käigul mitu positiivset sõnumit.

Tuleb välja, et vajadusel saab riik ka väga kiiresti reageerida, ei pea tingimata kuude ja isegi aastate kaupa asja menetlema ega aja võitmiseks ning kaebajate tähelepanu uinutamiseks komisjone moodustama. Praegune areng on märgiks, et probleemi päevavalgele toonud ajakirjandus aitab maailma paremaks muuta. Aga eelkõige sõltub palju inimeste südikusest mitte leppida olukorraga, mis tundub ülekohtusena ning sellest meedia abil teisi teavitada.

Koondatute haigusrahast ilmajätmine tundus eriti ülekohtune seetõttu, et tegu polnud seadusemuudatusega, vaid haigekassa otsustas seaduse tõlgendamises kannapöörde teha. Haigekassa seisukohast oli näha, et otsiti lihtsalt ettekäänet mittemaksmiseks, kui leiti, et kuna koondatul puudub tulu, aga haigushüvitis on mõeldud saamata jäänud tulu hüvitamiseks, siis pole järelikult vaja ka haigushüvitist maksta. Eriti kummaliseks teeb selle seisukoha asjaolu, et kuigi haiguskindlustus säilib veel kaks kuud pärast töösuhte lõppu, taheti töölt lahkujad kindlustuskaitse alt vähemalt osaliselt kohe välja arvata. Kuigi eesmärk võis olla õilis, kui taheti sel moel vabaneda süsteemi kuritarvitajatest, siis kannatajateks osutusid hoopis reaalselt haiged inimesed.

Nüüd on loogiline, et enne uue lahenduse sündi makstaks hüvitist vahepealse aja eest tagantjärele kõigile asjassepuutuvatele haigetele. Juhtunu õppetunniks oleks, et sõltumata sellest, milline saab olema lõplik kokkulepe, vajavad kõik muudatused selget ja piisava ajavaruga teavitamist, eriti aga sellised, mis halvendavad kindlustatu olukorda nagu antud juhul. Kas aga maksta edaspidi hüvitist 182 päeva asemel kahe kuu või mingi muu tähtaja vältel, on juba eraldi kokkuleppe koht. Rääkimata sellest, et algselt süsteemi kuritarvitajate vastu suunatud sammu puhul keskendutakse eelkõige pettuste vältimisele, mitte ei minda kergema vastupanu teed hoopis kõige nõrgemate kallale.