Selgitab Erik Abner, funktsionaalse genoomika teadur: „Vaktsiinide pikaajalised kahjulikud kõrvaltoimed on äärmiselt harvad. Üldjuhul avalduvad vaktsiinide kõrvaltoimed kas vahetult pärast süsti (anafülaktiline šokk) või ühe-kahe nädala möödudes immuunsüsteemi toimel (trombotsütopeenia, müokardiit). Üldjuhul põhjustavad meditsiinis pikaajalisi kõrvaltoimeid kas iga päev ja pikka aega tarbitavad ravimid või äärmiselt mürgised ained (asbest, äärmiselt mürgised keemilised ühendid, radiatsioon), mille olemasolust on inimkond juba pikemat aega teadlik olnud.
Vaktsiinides selliseid aineid ei sisaldu ning vaktsiinides olevad komponendid lagundatakse või väljutatakse kehast suhteliselt lühikese aja jooksul. Noored inimesed peaksid ennast vaktsineerima, kuna uus viirus ohustab ka neid ja ka noored võivad saada Covid-19 tagajärjel tervisekahjustusi. Ühtlasi lõigatakse võimalikult laiapõhjalise vaktsineerimisega läbi ka viiruse nakatamisahelad.
Mida rohkem inimesi on meie ühiskonnas vaktsineeritud, seda raskem on viirusel laialdaselt levida. Tuleb meeles pidada, et kõik inimesed ei saa vaktsineerida, nt nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed, väikelapsed, vähihaiged jne. Ühiskondlikult vaktsineerides kaitseme ka neid.“
Loe lisa Tartu ülikooli kodulehelt Teadlaste vastused koroonaküsimustele.
Kommentaarid