Mari-Anne Härma

Foto: Kuvatõmmis terviseameti pressikonverentsilt
Uudised
15. september 2021, 12:55

VIDEO | Härma: terviseamet ei soovita koole distantsõppele viia (26)

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ja terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma andsid täna pressikonverentsi, kus anti ülevaade COVID-19 hetkeolukorrast ja vaktsineerimise seisust.

Mari-Anne Härma sõnul kasvas eelmisel nädalal nakatumine 23,7% ja 70% neist olid vaktsineerimata inimesed. Lisaks levivad praegu hooajalised haigused. Endiselt tuleks tähelepanu pöörata käte pesemisele ja mitte tulla sümptomitega seltskonda isegi kui teatakse, et ei olda koroonaviirusega nakatunud.

Ohutase on hetkel kollases tsoonis. 6. oktoobriks prognoositakse keskmise taseme ületamist ja kõrgesse riskitasemesse sisenemist. Lõuna-Eestis saab rääkida viiruse epideemilisest levikust.

Nakatumiskordaja R on 1,1. Härma sõnul pole meil enam koldepõhiline levik, vaid haigus levib üle Eesti. Vanusegrupis 10-14 kasvas haigestumine 107% ja vanusegrupis 15-19 57%.

Vaktsineeritud inimeste nakatumise oht on madala asemel nüüd keskmine, vaktsineerimata inimeste nakatumise tõenäosus on kõrge.

25% eelmise nädala nakatumistest olid teadmata päritolu, 35% nakatusid pereringis, 18,6% nakatusid lasteasutustes ja koolides. 1,1% nakatusid meelelahutusasutustes ja seltskondlikel üritustel. Härma tuletas meelde, et Covid-tõenditel tuleks skaneerida ka QR-koodi ja kontrollida isikut tõendavat dokumenti.

Haridusasutustes kasvas nakatumine eelmisel nädalal 318%. Koolides testitakse ka asümptomaatilisi lapsi. Lapsed haigestuvad kergemate sümptomitega, kuid koolis nakatudes võivad nad haiguse ikkagi koju viia. Õpetajate seas kasvas haigestumine 55%. 50-60% haigestumistest on aset leidnud Lõuna regioonis. Terviseamet ei soovita viia koole distantsõppele, vaid vaadata üle koolisisesed juhendid, kuidas pidurdada nakkuse levikut.

Hetkel on hoolekandeasutustes 14 suuremat kollet, eelmisel nädalal lisandus neid 6.

Kasvutrendis on ka tervishoiutöötajate nakatumine. Valdavalt on tegemist kergete nakatumistega, enamus tervishoiutöötajaid on vaktsineeritud.

Sissetoodud juhtumid tulevad peamiselt Soomest, Rootsist, Türgist ja Venemaalt.

Haiglaravi prognoosi järgi on septembri lõpuks ravil 200 inimest ning oktoobri lõpuks 300 ja rohkem. Enamuse moodustavad vaktsineerimata inimesed ja haiglasse sattumise risk vaktsineerimata inimestel kasvab koos vanusega.

Eelmisel nädalal oli 8 surmajuhtu, 7 neist ei olnud vaktsineeritud. Praeguse haiguslaine 44 surmajuhust üle 80% olid vaktsineerimata inimesed.

Tanel Kiik rääkis, et käivitunud on vaktsineerimise lisakampaania, mis võimaldab kaitsepookida õhtuti ja nädalavahetustel.

Kiik kutsus hooldekodude töötajaid üles vaktsineerima. Kõrgema viiruseleviku tingimustes jõuab viirus vaktsineerimata inimeste kaudu tahtmatult ka riskirühmadeni.

Haridusvaldkonnas on Kiige sõnul üle keskmine hõlmatus, kuid eesmärk on veel ambitsioonikam: vaktsineeritud võiksid olla 90%.

Kiik ütles, et üksikud maakonnad on läbi kõrge hõlmatuse saavutanud nakkusohutuse, mis on jõukohane eesmärk teistelegi piirkondadele.

150 000 haiguse läbipõdenust on pooled vaktsineerimata, neidki oodatakse kaitsesüstima.

Maskikandmise nõue ühistranspordis ja poes on Kiige sõnul reegel, mida on võimalik rakendada just piirkondlikult. Kõrge hõlmatuse tingimustes on võimalik sellest ka loobuda.

Vaktsineerimise edendamiseks on läbirääkimisi peetud Hispaaniaga ja teiste EL riikidega, et saada rohkem Jansseni vaktsiini. Hispaanialt saadakse laenuna 10 000 doosi Jansseni vaktsiini, mis jõuab siia järgmise nädala alguses. Eile õhtul jõudis Eestisse ka 2400 doosi otse tootjalt. Tegelikult on Eesti ostnud Janssenilt 300 000 vaktsiinidoosi, kuid riiki on jõudnud neid vaid 48 400.

Küsiti, kuidas jõuab nakkus koolidesse: kas õpetajate või õpilaste kaudu? Härma vastas, et suurem osa nakatumisi on toimunud laste kaudu.

Kas sotsiaalministeeriumis on riskianalüüs ära tehtud ja kas seal töötab vaktsineerimata inimesi? Kiik ütles, et avalik sektor on riigi keskmisest aktiivsem vaktsineerija, kuid otsest vaktsineerimise kohustust ei ole. On ka kaugtöö tegijaid ja neid, kes riskirühmadega kokku ei puutu.

Härma ütles, et osa koole on otsustanud distantsõppe kasuks, sest nad vajavad kohanemisaega ja praegu ollakse uudse surve all, et tegeleda testimisega. Samamoodi tuleb surve lapsevanematelt, kes ei soovi, et nende laps käib koolis edasi, kui klassis on olnud nakatumine, ja õpetajatelt, kes kardavad oma tervise pärast.

Kas koroonasurmade kasv oli prognoositav? Härma ütles, et viimase nädala trend on olnud pigem languses ja nakatumisi on olnud vähem eakate seas. Ootus on, et vaktsineeritud eakad ei haigestu raskelt. Praegu suuremat haiglakoormuse kasvu ei prognoosita.

Härma sõnul on haiglaravile sattunud vaktsineerimata 10-19aastaseid väga vähe.

Kiige sõnul ei ole rahuldav praegune olukord, kus pooled alaealistest on kaitsepookimata.

Kiik ütles, et Ida-Virumaal ei piisa üksikutest vaktsineerimiskampaaniatest, vaid tuleb teha järjepidevat personaalset tööd.