Foto: Envato Elements
Sisuturundus
16. september 2021, 19:21

Tallinna lastehaigla lastearst selgitab: miks tuleb kindlasti imikutele ja väikelastele anda D-vitamiini?

Arvamus, et kõik vajalik tuleb toidust või loodusest, ei vasta alati tõele. Näiteks peavad väikelapsed ja imikud saama toidulisandina juurde ka eluliselt olulist D-vitamiini.

Kuidas D-vitamiin lapse organismi toetab?

Kuigi D-vitamiin avastati alles eelmisel sajandil, on see kujunenud laste arengu seisukohalt äärmiselt oluliseks. D-vitamiin mõjub peamiselt soolestikus ja luudes ning omab olulist rolli ka immuunsüsteemi töös.

Näiteks on uuringutega tõestatud, et ilma D-vitamiinita imendub soolest vaid 10 kuni 15 protsenti kaltsiumi – koos D-vitamiiniga 30 kuni 40 protsenti ehk poole rohkem. Kui annamegi oma lapsele kaltsiumirikast toitu, aga kui meil on puudus vitamiin D-st, siis pole sellest suuremat kasu. Piisava koguse D-vitamiini tarbimine aitab lapse luudel kasvada ja muudab need tugevaks. Lastel, kes ei saa vajaminevat kogust D-vitamiini, on luud pehmed ning neil tekivad luulised muutused.

Kui rääkida laste immuunsüsteemist, siis selleks, et vältida tõsiste haiguste teket, on oluline hoida nende D-vitamiini tase optimaalsena. Kui D-vitamiini on kehas vähe, siis vastupanuvõime infektsioonidele on alanenud ehk organism ei suuda kiiresti võidelda haigustega ja haigestumine tekib kergemini. Hea näide sellest on üks Soomes läbiviidud uuring, mille kohaselt ei olnud 70 protsendil koolilastest optimaalset D-vitamiini taset ning defitsiitne olukord suurenes vanuse kasvades. Uuringus leiti, et nende koolilaste seas, kes võtsid lisaks 1200 IU D-vitamiini päevas oli haigestumine madalam.

Kui palju D-vitamiini on lapsele vaja?

D-vitamiini taset, mis on üle 50 nmol/l, loetakse piisavaks. Samas 30–50 nmol/l on puudulik ja alla 30 on defitsiit. Selleks, et ennetada imikutel esimesel eluaastal rahhiidi teket, loetakse piisavaks annust 400 IU (10 μg) päevas, sõltumata sellest, kas nad on rinnapiimatoidul või söövad piimasegusid. Rahhiit on luu ainevahetushaigus ning tasub teada, et selle sümptomid avalduvad tihti alles haiguse kolmandas staadiumis, mil on juba välja kujunenud luumuutused. Üle 12 kuu vanused lapsed ja täiskasvanud vajavad vähemalt 600 IU (15 μg) D-vitamiini päevas. Rääkides D-vitamiini toksilisusest, siis sellest on pigem ohustatud imikud ja väikelapsed, aga see tähendab ikka väga suuri D-vitamiini doose, mis ulatuvad sadadesse tuhandetesse ühikutesse. Suurematel lastel kohtab toksilisust üliharva.

Mis põhjustab lapsel D-vitamiini defitsiiti?

D-vitamiini defitsiiti soodustavad mitmed erinevad näitajad. Näiteks talvisel perioodil kõrgel laiuskraadil elamine, naha tume pigment, aga ka vähene päikese käes viibimine, liikumispuue, õhusaastatus, pilvine taevas, toiduga vähene D-vitamiini saamine ja ema D-vitamiini vaegus raseduse ajal. Oluline on jätta meelde ka see, et kui laps sünnib ja ema on juba D-vitamiini vaeguses, siis vastsündinu eas kujuneb beebil kergemini välja D-vitamiini defitsiit ning võib kujuneda ka rahhiit. Kui rase hoiab D-vitamiini taseme optimaalsena, siis ta annab väikese varu lapsele kaasa. See ei püsi kaua ja sestap peame hakkama imikul kohe ka varusid tõstma. Tihti on arusaam, et kõik vajalik tuleb toidust või loodusest, aga imikud, kes kasvavad kiiresti, vajavad lisaks D-vitamiini. 

Foto: Envato Elements