Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma.

Foto: Kaader videost
Uudised
22. september 2021, 12:53

VIDEO | Mari-Anne Härma: koolides on nakatumiste arv kolmekordistunud (61)

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma ning haridus- ja teadusministeeriumi kriisijuht Rain Sannik andsid pressikonverentsil ülevaate Covid-19 hetkeolukorrast ja vaktsineerimise seisust.

Samuti kõneletakse nakkusohutuse tagamisest haridusasutustes.

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma tõdes, et nakatumisarvud kasvavad kiiresti ning haigestuvad peamiselt nooremad ja tööealised. Haiglasse satuvad aga peamiselt vaktsineerimata vanemaealised,. 

Koolides on nakatumiste arv nädalaga kolmekordistunud. 95% koolides nakatunutest olid testimise ajal sümptomitega. „Seega me ei räägi praegu asümptomaatilisest viiruse levikust koolides,“ rõhutas Härma ning lisas, et lastele on iseloomulikud kergemad sümptomid.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on Eesti jõudnud 750 000 inimese vaktsineerimiseni. „Üle 72% täiskasvanutest on saanud mingi kaitse, nad on kas vaktsineeritud või läbipõdenud ja vaktsineerimata,“ kutsus minister kõiki üles vaktsineerima. „See pandeemia ei jää kestma lõputult. Laiaulatuslikke meetmeid on vaja, kuni saabub laiaulatuslik vaktsineeritus.“

Kiige sõnul saavad oktoobris Euroopa ravimiameti müügiloa nii Moderna kui Pfizeri lisadooside tegemiseks.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Foto: Kaader videost

Sel nädalal arutati valitsuskabinetis ka revaktsineerimise temaatikat.

„Alustame aktiivselt tõhustusdoosidega, esmajärjekorras eesliinitöötajad, tervishoiutöötajad ja eakad. Seni, kuni pandeemia kestab, peavad olema vaktsiinid tasuta kättesaadavad,“ rõhutas minister, et kaitsesüstid oleksid tasuta nii ravikindlustatud kui ravikindlustamata isikutele. 

Haridus- ja teadusministeeriumi kriisijuht Rain Sannik.

Foto: Kaader videost

Haridus- ja teadusministeeriumi kriisijuhi Rain Sanniku sõnul on eesmärk hoida haridusasutused võimalikult avatuna, eriti esimese ja teise kooliastme ehk nooremate klasside puhul.

„Kaugõpe on kõige viimasem ja äärmuslikum meede,“ ütles Sannik ja lisas, et olukorda plaanitakse kontrolli all hoida testimisega. Alaealiste õpilaste puhul testitakse ainult lapsevanema nõusolekul. Sanniku sõnul pole nõusolekut alati antud.