Hea nõu

ODAV JA TÕHUS KAITSE: pese käsi nii, et hoida eemal viirused, bakterid ja kõhu-ussid! 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 26. september 2021 11:11
Foto: Vida Press

Viiruste leviku hooajal on paslik meelde tuletada kõige olulisemat haiguste ennetusmeedet – käte pesemist. Kuidas käed haigustekitajatest puhtaks saada ning mida teha siis, kui vesi ja seep pole käepärast?

Benu veebiapteegi farmatseudi Triin Hirvlaane sõnul on kätepesu üks tõhusamaid viise viiruste ja bakterite põhjustatud haiguste ennetamiseks. „Kui käsi ei pesta regulaarselt või piisavalt põhjalikult, võivad inimesed nakatuda nii mitmesugustesse viirushaigustesse kui ka usstõppe ning neid ka edasi kanda.

„Halva kätehügieeni tõttu võivad tekkida bakteritest põhjustatud infektsioonid. Inimese nahal on üks levinum bakterite perekond stafülokokid, kes enamjaolt on ohutud, kuid haavadesse sattudes põhjustavad põletikku,” toob apteeker näite.

Tualeti kasutamise järel on korralik kätepesu vajalik mitmesuguste n-ö kõhuviiruste, näiteks noro- või rotaviiruste nakkuse vältimiseks.

„Sarnaselt levivad ka kõhuparasiidid,  näiteks naaskelsabad, solkmed ja laiuss. Solkmed võivad levida ka saastunud vee, marjade või aedviljadega, sestap on lisaks kätepesule oluline enne söömist pesta ka marju ning juur- ja köögivilju,” rõhutab Hirvlaan.

 „Üldiselt tuleks käsi pesta pärast tualetis või õues käimist ja enne söömist,” soovitab Hirvlaan ning lisab, et haigusperioodil tuleks käsi pesta ka pärast nuuskamist, köhimist või aevastamist, et vältida haiguse levitamist ümbritsevate inimestele.

Samal teemal

 Vesi ja seep eemaldavad mustuse ja haigustekitajad

 Vesi ja seep on lihtsad ja odavad vahendid käte tõhusaks puhastamiseks. „Seep seob endasse nii mustuse kui ka viirused ja bakterid ning voolav vesi uhub selle minema,” selgitab apteeker seebi toimemehhanismi. Käte desinfitseerijad tapavad küll bakterid ja viirused, aga ei eemalda nahalt mustust.

Kui vesi ja seep ei ole käepärast, aitavad apteekri sõnul haigustekitajate vastu desinfitseerivad vedelikud, geelid ja salvrätikuid. „Desinfitseerimisvahendid võiksid sisaldada vähemalt 60 protsendist või veelgi parem 95 protsendist etüülalkoholi. Mõne desinfitseerimisvahendi koostises on bensalkooniumkloriid, mis aitab hävitada näiteks noroviirust ehk kõhuviirust, kuid arvatavasti ei paku kaitset tavalise gripi ja koroonaviiruse vastu,” jagab Hirvlaan nõuandeid, mida desinfitseerimisvahendite valikul jälgida.

 Tõhus kätepesu

 Tõhusaks kätepesuks on apteekri sõnul oluline nii õige tehnika kui ka ajaline kestus. „Kätepesu puhul on tähtis kasutada puhast vett ja seepi. Puhtaks tuleks hõõruda nii peopesad, labakäed, sõrmede vahed, pöial ning kindlasti ka küünealused. Pärast puhtaks hõõrumist tuleks käed loputada puhta veega. Tõhus kätepesu kestab umbes 20 sekundit,” õpetab Hirvlaan.

Sage käte pesemine või desinfitseerimine kuivatavad nahka, mistõttu on oluline pärast puhastamist nahka niisutada.

Samal teemal

26.08.2021
VIIRUSED TÕSTAVAD JÕULISELT PEAD: „Lapse klassist istuvad pooled kodus! Köhin nagu hobune!“
25.08.2021
ÄREVUS, PEAVALUD JA KAALUTÕUS? Need 11 märki näitavad, et pandeemia on pannud põntsu sinu vaimsele ja kehalisele tervisele