Meeled

LÖÖMINE, SÕIM JA ÄHVARDUSED | Psühholoog: „Paljud abivajajad ei nimeta kogetut väärkohtlemiseks, et end psühholoogiliselt kaitsta.“

Toimetas Sirje Maasikamäe, 16. oktoober 2021 11:00

3 KOMMENTAARI

k
16. oktoober 2021 15:58
v
16. oktoober 2021 11:22
Väärkohelda võidakse ka töölepinguga töötajate tervisekontrollis, sest tegemist on tahtevastase arstliku läbivaatusega, mida finantseerib ja suunab füüsilisele ja verbaalsele käperdamisele töötaja tööandja. Võlaõiguslike lepingute korral valib töötervishoiuteenuse osutaja isik ise ja ka tasub selle eest. Samuti ei toimu delikaatsete isikuandmete lekitamist. Lekitatakse aga eriti siis, kui on sõlmitud püsileping töötervishoiuteenuse osutamiseks, ja osapooled tunnevad teineteist hästi. Mõistagi ei avaldata neid andmeid tööandjale ametliku teatise blanketil, vaid mingis muus formaadis.
O
....../ 16. oktoober 2021 11:18
Olin seal, ise arusaamata, mis toimus. Lahkusin suhtest koos lapsega, ilma kõrvalise abita. Keegi lähdastest ei pruugi teada, mis meil kodus toimus. Või siis teadsid, aga ei sekkunud. Järsku hakkas aastaid hiljem koroonastressis endal sama käitumismuster lapsega suheldes välja tulema. Kui seda mõistsin, siis jälle tekkis suur süütunne. Äkki olin ma ise varem konfliktis mehega ka süüdi. Lõpuks ütlesin endale EI. Nüüd tegelen palju endaga, enda sisemaailma ja tunnetega. Võtan pausi, kui enam ei jaksa. Püüan vältida enese süüdistamist. Tahan lõhkuda selle käitumisahela, säästa oma last sellest.