Eesti immunoloogide ja allergoloogide selts: et säästa kogu tervishoiusüsteemi tõsisest kriisist, tuleb kaitsesüst teha (48)
Viimastel kuudel on vaktsineerida soovivate inimeste arv langenud, kuid samal ajal on koroonaviiruse leviku risk tõusnud kõrgeimale tasemele. Eesti immunoloogide ja allergoloogide selts kutsub kõiki veel vaktsineerimata inimesi üles kaitsesüsti tegema, et säästa kogu Eesti tervishoiusüsteemi tõsisest kriisist. „Vaktsineerimine on kõige turvalisem viis pandeemiast pääseda,“ sõnab selts.
Avaldame immunoloogide ja allergoloogide seltsi liikmete Pärt Petersoni, Krista Ressi, Kai Kisandi, Uku Haljasoru, Maire Linki ja Kalle Kisandi pöördumise täies mahus.
Koos koroonaviiruse leviku riski suurenemisega on ringlemas üha enam müüte SARS-CoV-2 vaktsiinide kohta ja Eesti meedias kõlavad väited vaktsiinide ohtlikkusest. Vaktsineerimisega seotud kahtlusi õhutas näiteks TV3 saade „Kolmedok: Suur pettumus“. Saatest tervikuna jäi kahetsusväärselt kõlama mõte, et vaktsineerimine on ohtlikum kui Covid-19 läbipõdemine ja pikema kaitse saamiseks tuleks eelistada läbipõdemist. See on aga üliohtlik arusaam, mis vajab kiiret korrigeerimist.
Praegu on Eesti haiglates Covid-19 tõttu üle 300 inimese, haigust väga raskelt põdevate inimeste arv on tõusuteel. Eesti tervishoiusüsteemil on ees ülikeeruline sügis-talvine aeg, mil viirushaigusi esineb niikuinii kõige rohkem.
Tervishoiusüsteem on oma võimete piiril
Viimased 22 kuud on näidanud, et SARS-CoV-2 nakkus on ilma vaktsineerimise teel saadud kaitseta ettearvamatute tagajärgedega. Vaieldamatult suurim oht sattuda haiglasse (ja ka surra) on eakatel ja kaasuvate krooniliste haigustega inimestel, eeskätt neil, kes põevad südame-veresoonkonnahaigusi ja diabeeti. Vaktsineerimine kaitseb riskirühmi halvima eest.
Lapsi ümbritsevad täiskasvanud peavad olema vaktsineeritud
On tõsi, et lapsed põevad Covid-19 väiksemate tüsistustega ja nende suremus on väga väike. Kuid nakatumine võib mõningatel juhtudel põhjustada rasket tervislikku olukorda ka lastel.
Koroonaviirus on ikka veel põhjalikult tundmata
SARS-CoV-2 on ikka veel põhjalikult tundmata ja kogu selle pikaajaline mõju inimorganismile pole veel teada. Viiruse jääke on leitud pea kõigist elunditest. Enam kui pooltel haiguse üle elanutest on kaebusi veel kuus kuud pärast nakatumist. Ka noorukitel, kes enamasti põevad Covid-19 kergelt, on leitud pikka aega püsivaid sümptomeid: Iisraelis ja Suurbritannias tehtud uuringutes on selgunud, et iga seitsmes teismeline kaebab veel kuid pärast viirusega nakatumist väsimust, keskendumisraskusi ja peavalu.
Vaktsineerimine on immuunsüsteemile turvaline treening võitluseks viirusega
Vaktsineerimine on turvaline viis treenida immuunsüsteemi viiruse laastava toime vastu. Selle käigus õpetatakse immuunsüsteemi viirust ära tundma ja elusa viirusega kohtudes kiiremini toimima. Õppimine pole lihtne, iga treening vajab energiat ja pingutust. Seetõttu esinevad vaktsiinidel ka kohati ebameeldivad kõrvalmõjud: punetus ja valulikkus süstekohas, väsimus ja palavik. Tähtis on see, et võimalik lahing päris viirusega kulgeks hiljem edukalt.
Viiruse leviku kõrgajal tuleb olla ettevaatlik kõigil
Siiski ei tohi ka vaktsineeritud ja Covid-19 läbi põdenud inimesed haigustunnuste korral hooletult käituda. Nemadki võivad nakatuda ja haigust edasi kanda, aga tunduvalt väiksema riskiga kui vaktsineerimata inimesed.
Eesti immunoloogide ja allergoloogide seltsina soovime kinnitada, et vaktsineerimine on pika ajalooga turvaline ja arukas viis inimeste kaitsmiseks nakkushaiguste raskete tagajärgede eest ja võti avatuma ühiskonna poole. Soovime, et ühiskonda ei peaks taas lukku panema, noortele oleks kooliharidus tagatud, vanemad kaitstud ning tervishoiusüsteem toimiks. Vaktsiinid annavad koos teiste meetmetega meile selleks võimaluse!
Kommentaarid