Marje Oona

Foto: Jassu Hertsmann / Sotsiaalministeerium
Ohtuleht.ee 24. oktoober 2021 14:56

Perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessori Marje Oona sõnul näitavad kõik senised uuringud, et ivermektiini tarvitamisest COVID-19 puhul abi pole ei ennetuseks ega raviks.

„Kuna eile tuntud poliitik ja ühe partei juht hakkas lisaks poliitikale ka ravisoovitustega tegelema, väites, et tuleks kasutada ivermektiini, mis on 80% tõhus, siis lubatagu mul korrigeerida seda eksitavat väidet,“ alustab perearst Marje Oona oma postitust sotsiaalmeedias.

„Nimelt ei ole olemas mingeid usaldusväärseid tõendeid, et ivermektiini tarvitamisest oleks kasu Covid-19 korral, ei selle haiguse ravis ega ka mitte ennetuses. Kõigi vastavateemaliste uuringute kokkuvõtete kuldne standard on Cochrane meta-analüüs, ja aga järeldus on siis selline: olemasolev asjakohane tõendusmaterjali ei toeta ivermektiini kasutamist ei COVID-19 ennetamiseks ega raviks väljaspool hästi disainitud kliinilisi uuringuid. (Ehk ole seni ühtegi kvaliteetset uuringut, mis näitaks ivermektiini kasu).“

Oona lisab iga oma väite tõestuseks ka viite vajalikule materjalile, et huvilised saaksid uurida.

„Siin link selle meta-analüüsi kokkuvõttele https://www.cochrane.org/.../ivermectin-cochranes-most... Seal allpool leiate lingi ka abstraktile ja omakorda täistekstile (viimane on küll 159. lk…)“

„On olemas veel üks teine hästi koostatud meta-analüüs, kuid see on tagasi võetud, kuna üks selles uuringus ivermektiini suurt kasu näidanud uuring osutus võltsituks,“ selgitab Oona järgneva lingi kohta (https://academic.oup.com/ofid/article/8/8/ofab394/6346765).

„Tagasivõtmisele järgnes kahjuks rünnakulaviin selle meta-analüüsi esimese autori suunas https://www.theguardian.com/.../how-my-ivermectin...

„Kahjuks ei ole ivermektiini teema mitte ainult Eestis politiseeritud, seda on ta mujal, ja kahjuks isegi palju suuremal määral. Kõige rohkem on ivermektiini kasutamist poliitikute tasandil toetatud Brasiilias, aga ka Peruus (Peruus küll loobuti selle toetamisest riigi tasandil, sest kasu ei näinud), ja mõlemad riigid on Worldometersi andmetel kogu maailma lõikes väga suure covid-suremusega riigid. (Vt ka https://www.businessinsider.com/brazil-tragic-ivermectin... ) USA teatud ringkondades on see samuti populaarne, ja eks seda kopeeritakse ka meil,“ toob arst välja paralleele teiste riikidega.

„Kahjuks on ivermektiin ka nagu mingi aferistimagnet. On olnud uuringuid, mis on justkui näidanud ivermektiinist suurt kasu, aga kahjuks on need lähemalt uurides osutunud võltsinguteks, vt nt https://www.nature.com/articles/s41591-021-01535-y... https://www.science.org/.../mysterious-company-s... https://www.theguardian.com/.../fraudulent-ivermectin... https://www.bbc.com/news/health-58170809...

„Mingis mõttes on ivermektiin nagu lakmuspaber, mis näitab kätte praeguse teaduslikuks peetavate artiklite publitseerimise nõrgad kohad. Sest ausalt öeldes on võimalik „teadusartikli“ pähe igasugust jama üles laadida preprint serveritesse ja väga nõrku artikleid on võimalik ära avaldada nõrkades ajakirjades (rääkimata predatory ajakirjadest), ja omakorda – kui see juba on veebi jõudnud, võib see saada tohutu leviku ja mõju,“ soovitab Oona tutvuda järgmise lingiga: https://ebm.bmj.com/.../early/2021/05/26/bmjebm-2021-111678 https://www.theatlantic.com/.../ivermectin.../620473/

„Aga ivermektiini enda juurde tagasi minnes – tegemist on tegelikult väga hea parasiitide vastase ravimiga, mida kasutatakse veterinaarmeditsiinis. Ivermektiini kasutatakse ka inimestel, eelkõige troopilistes piirkondades parasitaarhaiguste ravis. Tavaliselt on siis ravikuuriks ühekordne ravimi annus (vastavalt kehakaalule) ning ravi võib korrata mingi teatud aja möödudes (nt pool aastat),“ kiidab tohter ravimi mõju parasiitide vastu.

„Ivermektiin on parasitaarhaiguste ravis tõhus ja suhteliselt ohutu, kuid loomulikult on igal ravimil kõrvaltoimed. Ivermektiini nn Covid-19 protokollides aga soovitatakse suuri annuseid, pikemaajalist ravi või koguni regulaarset ravimi võtmist ja sellel muidugi ongi kõrvaltoimed, nii seedetrakti nähud, kesknärvisüsteemi häired kui ka nägemishäired. Ivermektiini kasutus on kaasa toonud mürgistusi, nt https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMc2114907... , samuti on ivermektiinil võimalik mõju raseduse kulule ja loote arenguanomaaliate tekkele https://www.sciencedirect.com/.../pii/S2214109X1930453X...,“ toob Oona kurbi näiteid ravimi kõrvalmõjudest.

„Ivermektiini kasutus sai alguse ühest katseklaasiuuringust, kus katseklaasis olevale Covid-19 viiruskultuurile väga suures kontsentratsioonis ivermektiini lahus avaldas pärssivat mõju. See kontsentratsioon on aga ca 100–250 korda suurem, kui võimalik saavutada inimese organismis raviks lubatud annustega ja kümneid kord suurem, kui farmakokineetiliselt üleüldse on võimalik inimorganismis saavutada,“ viitab Oona sellele lingile: https://bpspubs.onlinelibrary.wiley.com/.../10.../bcp.14476 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32378737/

„Teatud mittespetsiifiline ivermektiini mõju Covid-19 korral ei ole veel päriselt välistatud, kuigi senised enam-vähem korralikud uuringud on andnud negatiivsed tulemused, aga osa uuringuid on veel käimas. Midagi põrutavat aga sealtki esialgsetel andmetel kahjuks oodata ei ole,“ ei anna perearst suurt lootust, et praegune olukord koroonaviiruse ja ivermektiini vahel muutuda võiks.

„FYI – koguni ivermektiini tootev Merck on soovitanud ivermektiini Covidi korral mitte kasutada https://www.merck.com/.../merck-statement-on-ivermectin.../Soovin kõigile rahulikku meelt ja tervist selle pandeemia turmtuules.“