Hea nõu

HAIGUS VÕIB SAABUDA VARAKULT: pereõed soovitavad teha kiiremas korras gripivastane kaitsesüst  (7)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 26. oktoober 2021 13:04

Foto: Erki Pärnaku

Pereõed kutsuvad kõiki, aga eriti riskigruppi kuuluvaid inimesi kaitsma end gripi eest vaktsineerimisega. Eelmise aasta COVID-19 piirangutest tulenevate kontaktide vähendamisega on inimeste gripiviiruse vastane immuunsusfoon langenud ning ennustatakse gripi varasemat ja tugevamat tagasitulekut.

Gripihooajaks valmisolekuks on kõige olulisem enne hooaja algust ennast gripi vastu vaktsineerida.

Samal teemal

2020. aastal oli gripi levimus ajalooliselt madal. COVID-19 ennetusmeetmed, nagu distantsi hoidmine, maskide kandmine, käte pesemine ja reisipiirangud tõkestasid ka gripi levikut ning gripiga seotud surmajuhtumite arv vähenes 95 protsenti.

Viiruse levik oli mahasurutud, mis tähendab, et ühtlasi langes ka gripivastane immuunsusfoon. Prognooside kohaselt tuleb gripp see hooaeg tagasi tavapärasest varakumalt ja tugevamini ehk oodata on teistsuguse ajastuse ja intensiivsuse lainega ebatüüpilist gripihooaega. Seetõttu on eriti oluline ennast gripi vastu vaktsineerida.

Tähelepanu on olnud pikalt COVID-19-ga seotud teemadel ja vaktsineerimisel, kuid oleme unustanud, et peale koroonaviiruse kimbutavad inimesi ka teised ohtlikud viirused.

Pereõed soovitavad ennast tungivalt vaktsineerida nii gripi kui ka COVID-19  vastu ja meeles pidada, et igale viirusele vastab oma vaktsiin. Sellest tulenevalt on täiesti ohutu samaaegselt manustada gripivaktsiini ja koroonavaktsiini. Võimalik on põdeda ka mõlemat haigust korraga. Kui ühest või teistest viirusest on immuunsüsteem nõrgenenud, on tõenäolisem, et korjame üles ka teise.

Foto: Erki Pärnaku

Gripi vastu vaktsineeritakse igal aastal uuesti

Vaktsiini võib manustada kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi ehk oktoobrist detsembrini. Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul pärast vaktsiini saamist. WHO on defineerinud kõige enam ohustatud riskigruppideks rasedad, kuni 5-aasta vanused lapsed, 65-aastased ja vanemad ning kroonilise haigusega inimesed. Lisaks riskigruppidele peaksid gripivastast vaktsineerimist kindlasti kaaluma ka inimesed, kes nendega iga päev kokku puutuvad.

Gripiviirus on küll ülemiste hingamisteede haigus, kuid selle tüsistused võivad olla eluohtlikud. Sagedamini esinevateks tüsistusteks on kopsupõletik, bronhiit, põskkoopapõletik, neeruvaagnapõletik, keskkõrvapõletik. Gripi mõjul võivad ägeneda kroonilised haigused, nagu südamepuudulikkus, astma, diabeet ning suureneb insuldi ja infarkti risk. Esineb ka müokardiiti (südamelihasepõletikku) ja perikardiiti (südamepaunapõletikku).

Grippi iseloomustab äkiline palavik, köha (tavaliselt kuiv), peavalu, lihas- ja liigesevalu, tugev halb enesetunne, kurguvalu ja nohu. Haiguse kestus ja raskusaste võib varieeruda kergest kuni väga raskeni ning isegi lõppeda surmaga. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel sureb igal aastal hooajalisest gripist tingitud hingamisteede haigustesse kuni 650 000 inimest.

Parim viis gripiviiruse ennetamiseks on vaktsineerimine.

Kutsume üles hoolima endast ja enda lähedastest ning gripi vastu vaktsineerima perearstikeskustes ja apteekides üle Eesti.

Üle 65-aastastele pakub Haigekassa esimest korda vaktsiini tasuta.

Uuri lisa enda perearstilt või pereõelt ning kaitse ennast ja enda armsamaid!

 

Samal teemal

31.09.2021
Koroonahaigete tulv teeb ka elundisiirdamised keeruliseks: „Mida rohkem on intensiivravi osakondades Covid-19 patsiente, seda piiratumad on võimalused teiste raviks.“
22.09.2021
VALUS JA VÄGA NAKKAV: mida teha, et ohatis pidevalt ei korduks?
15.09.2021
ÄRA UNUSTA END GRIPI EEST KAITSTA! Sel aastal jõuab Eestisse esimest korda ka uut tüüpi vaktsiin
26.08.2021
VIIRUSED TÕSTAVAD JÕULISELT PEAD: „Lapse klassist istuvad pooled kodus! Köhin nagu hobune!“