Foto: Erki Pärnaku
Uudised
3. november 2021, 12:51

VIDEO | Härma: nädalas kasvab haiglaravi vajadus kuni 100 patsienti (202)

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning haridus- ja teadusministri teadusnõunik Mario Kadastik annavad pressikonverentsil ülevaate Covid-19 hetkeolukorrast, vaktsineerimise seisust ja testimisest haridusasutustes.

„Me liigume Eestis haigestumisega uute rekordite poole. Kuigi see number kasvab, siis peamine probleem on noored täiskasvanud. Kurvem on see, et haigestumine on jõudnud vanemate inimesteni. Peamiselt nakatuvad nad hoolekandeasutustes ja kodudes. Haigestumise kasvu tempo tervikuna aeglustub, kuid languse trendi ei näe,“ rääkis Härma.

Härma sõnul kasvab haiglaravi vajadus nädalas kuni 100 patsienti. „Järgmisel nädalal võib koroonaviirusega haiglas olla juba 800 patsienti, kuid see on stsenaarium kuhu me jõuda ei tohiks.“

"Terviseamet teeb ettepaneku valitsusele karantiinikorra muutmiseks nii, et kõik lähikontaktsed inimesed jääksid koju,“ sõnas Härma ja lisas, et amet soovitab kõigile tõhustusdoosi.

Tanel Kiik tõdes, et kuigi vaktsineerimiskampaania on kestnud juba 10 kuud, on meil suur osa elanikkonnast vaktsineerimata. „Me oleme ülekoormuse ohus ja tõsises tervisekriisis seetõttu, et 30% inimestest ei ole vaktsineeritud.“ 

Kiik rõhutas, et kuigi Eestis ei ole sundvaktsineerimist, on piirangute üks eesmärke suunata inimesi vaktsineerima. „Mul oli eile nõupidamine haiglajuhtidega. Praegu võib öelda, et Lõuna staabis on kriitiline piir ning koormus on kõrgem kui kevadel.“ Ta arvas, et kriitiline piir haiglatel on 700-800 koroonapatsiendi juures ning eesmärk on saada viiruse leviku kiirus langusesse saada.

Härma lisas, et Lõuna staabis kaalutakse rangemat triaaži. „Ravikvaliteet langeb iga päevaga ja ühel hetkel on haiglas olukord, kus tuleb seda rakendada.“ 

Haridus- ja teadusministri teadusnõunik Mario Kadastik ültes, et üle 20 000 noore sõnul on distantsõpe nende õpikvaliteeti langetanud ning kannatab ka õpilaste vaimne heaolu.  „Pandeemia on mõjutanud nõrgemaid, kellel ei ole nii häid võimalusi distantsõppe läbiviimisel,“ ütles Kadastik, et distantsõpe peaks olema viimane meede.