„Tegemist on katastroofiolukorra triaažiga, kus enam ei ole määrav see, millised on üksikisiku huvid, vaid lähtuda tuleb ühiskonna huvidest,“ sõnab Joller sotsiaalmeediapostituses.
Rahuajal abistatakse kõigepealt neid, kes on kõige raskemas olukorras. Katastroofimeditsiinis abistatakse kõigepealt neid, kellel on kõige parem prognoos ja kelle abistamisele kulub kõige vähem ressurssi, selgitab arst.
„Seega, kui on valida kahe samas seisus patsiendi vahel, aga üks on vaktsineeritud ja teine vaktsineerimata, siis saab abi esimene, sest vaktsineeritute prognoos on kordades parem,“ märgib Joller.
Loomulikult arvestatakse lisaks vaktsineeritusele ka muid tegureid, aga vaktsineerimine on miski, mida igaüks meist saab ise enda ja teiste heaks teha.
„Kui te arvate, et selline valimine haigete vahel arstide jaoks kerge on, siis eksite rängalt. Emotsionaalselt on see laastav. Ja ma arvan, et on üha olulisem pöörata suuremat tähelepanu ka arstide, õdede, hooldajate vaimsele tervisele katastroofiajal,“ rõhutab Joller.
„Tohutu kergendus on vastuvõtul näha neid, kes tulevad tegema esimest vaktsiinidoosi. Väga-väga ootame teid! Hoiame kätt, kui vaja, vastame kõikidele küsimustele,“ julgustab arst.
Kommentaarid