Jüri Ratas: meie perekonna tugi on minu abikaasa Karin (12)

„Olen nõus, et suhe on kahepoolne, aga meie perekonnas annab tugevust abikaasa Karin, püüan teha nii palju, kui suudan, kellegi pole meist ööpäevas rohkem kui 24 tundi,“ rääkis Jüri Ratas. „Põhiküsimus on selles, et tuleksime töökoormast vabana koju ja lülitaksime ennast ümber, see on tugev ja võimas omadus, jätta esikuukse taha kõik, mis oli tööl. Mina ei saa öelda, et ma seda 100% suudaks, sageli tulevad töökõned ju ka siis, kui tööaeg on läbi. Kõik sõltub sellest, kui tugev pere ühtehoidjana on. Pere heas mõttes on kael või selgroog, täna suudab abikaasa täita seda rolli tunduvalt paremini.“

Jüri Ratas sõnab, et väga oluline on perekonna õnne jaoks teha asju koos. „Väiksem laps tahab alati teha asju koos, sellel on tegelikult sügav tähendus – käehaare, me teeme midagi koos. Tuleb leida aeg olla oma perega, see annab võimaluse olla õnnelik, midagi koos teha – mingid traditsioonid, mis võiks koostegemisel olla, kas maalkäimine, metsas käimine, lauamängu mängimine. Minu lemmikud on pühapäeva hommikud Hiiumaal, kus hommikusöök võib lõppeda ka kell 11 või kell 13. See on see, mida ma meeleldi naudin.“

Täiuslikku partnerit pole olemas, oma õnn tuleb ise luua

Psühhoterapeut ja PREP-paarisuhtekoolitaja Andres Sild leidis, et elus ei peaks otsima ideaalset partnerit, vaid suhetes tuleb kvaliteet ise luua.  

 „Tehnoloogia ja kohtingurakendused toidavad naiivset kujutelma täiuslikust inimesest, kuid tegelikkuses pole ideaalset partnerit olemas. Paljud inimesed jäävadki täiuslikku kaaslast otsima, kuid palju põnevam teekond on oma õnn ise luua,„ rääkis psühhoterapeut ja PREP-paarisuhtekoolitaja Andres Sild. „Selleks tuleb esmalt aru saada iseendast, mõista oma vajadusi ja vastutust nii isiklikus õnnes kui paarisuhtes. Kes suudab olla õnnelik üksi, suudab olla õnnelik ka koos teise inimesega.“ 

Pikaajalise õnneliku suhte tagab lisaks iseenesega hästi läbi saamisele ka partneri väärtustamine. „Armumise faasis on enesestmõistetav, et nauditakse teineteise seltskonda, kuid see oskus on vajalik säilitada ka pikemat aega koos olles. Suhted ei lõppe iseenesest või sellepärast, et sädet ei ole, vaid me ise vähehaaval lammutame suhet,“ rõhutas Andres Sild. “Ootused suhtele peavad olema realistlikud, ükski suhe pole perfektne.“ 

„Inimesed, kes tahavad oma suhteid hoida, räägivad teineteisega ja võtavad selleks teadlikult aega. Hea partner huvitub teise mõtetest ja tunnetest ning püüab kaaslasest tõeliselt aru saada,„ lisas Andres Sild. “Toimivas suhtes ollakse partneri vajaduste suhtes tähelepanelik ja arvestatakse tema vaatenurgaga. Huvid ja arvamused võivad olla erinevad, kui neid aktsepteeritakse, samuti tuleb austada austada ja toetada partneri isiklikku kasvu. Tugeva suhte aluseks on usaldus ja teadmine, et mis ka ei juhtuks, on teine inimene alati olemas.“ 

Perekond saab püsida ainult armastusel, kus ei peeta eksimuste registrit

Onkoloog ja riigikogu liige dr. Hele Everaus leiab, et perekond saab püsida ainult armastusel, kui see armastus on kannatlik ja lahke.  

„Õnn on peredes väga erinevat värvi, kõik perekooslused on erinevad,” rääkis Hele Everaus, kes jagas kuulajatega liigutavat lugu ühest elukestvast suhtest. Pikal abieluteel ette tulevatest raskustest hoolimata leidis paar eluõhtul rahu ning tuge teineteisest ja järeltulijatest.  

Püsivas ja terves perekonnas esineb alati väljakutseid, jagatud elu pole ühetaoline, vaid selles on erinevaid aegu ning sündmusi. „Oleme nii harjunud, et lapse sünniks valmistutakse ja varutakse asju, kuid vanemad inimesed viiakse elu lõpul kodust ära. Me ei oska ega taha suremiseks valmistuda. Mida me ei tunne, seda kardame,“ märkis Hele Everaus. „Inimesele on väga oluline elu jooksul sassi läinud niidid enne viimast vaikust kokku sõlmida ning paluda andeks nendelt, kelle ees tuntakse süüd. Andeks saamine on see, mis laseb endaga rahu teha.“ 

„Perekond on side minevikuga ja sild meie tulevikuga ning perekond saab püsida ainult armastusel,“ rõhutas Hele Everaus vajadust hoida ja väärtustada põlvkondadeülest sidet. „Armastus on alati kannatlik ja lahke. Ta ei ole kunagi uhke, ta ei pea eksimuste registrit. Armastus usaldab, ta ei valmista pettumust, ei kuku kunagi läbi ja on alati sihikindel.“ 

Kui suhtes pole ühist mõisteruumi, siis pole võimalik pikalt kokku jääda

Poliitik Lauri Hussar tõdes, et kui suhtes pole ühist mõisteruumi, siis pole ka võimalik pikalt kokku jääda. Koos kasvades muutub ka inimesi ühendav väärtusruum.

„Ühise keele leiame selle läbi, mis meid liidab. Me otsime suhtes neid aspekte, mis samastavad, täiendavad, millega end ise tahame siduda. Esimene hetk suhtes on väga ilus, see on tuttavaks saamine ehk teineteise avastamine. Meil on liblikad kõhus ja me ahmime teiselt inimeselt meile huvi pakkuvat infot. Huvi teise vastu on suur ja see aitab leida ühise keele,“ rääkis Lauri Hussar.

„Siis saabub argipäev ja tekivad teistsugused küsimused. Kuidas hakkama saada argirutiinis? Kui kaaslastel on ühised huvid, siis aitab see neil paarisuhtes hakkama saada. Ühine jututeema või ühine harrastus näiteks. Kas ühist huvi on võimalik tekitada? Loomulikult on! Täna hommikul just arutasin abikaasaga, millise ühise huvi olen mina talle andnud. See on huvi poliitika vastu. Ma usun, et ta üllataks täna paljusid, kui läheks väitlusse,“ märkis Hussar.

Hussar tõi näitena esile ka oma venna, kes oli kunagi kirglik filatelist, kuid tüdines sellest. „Me väsime või orienteerume ümber – huvid ei liida lõpuni. Minu hinnangul on kesksed väärtused, mis meid liidavad. Kui jagame samu väärtuseid või need kattuvad, siis aitavad need ühist keelt leida. Erinevad väärtused päädivad konfliktiga ja siis on vaja meelekindlust ning taluvust või vastupidavust, et neist üle minna. Ja see on kõik võimalik! Kui armastame, siis peame teist armastama ka negatiivsete külgedega. Väärtusruum küll koos kasvades muutub, kuid oma aja ja elu tõekspidamiste ümber hindamine on pidev protsess ja ei lõpe kunagi. Minu õpetaja ütles kunagi, et inimene elab nii kaua kui ta õpib. Paarisuhtes on sama lugu, me õpime sama kaua kui koos oleme. Kõige paremad katsumused on seotud raskuste ületamisega, kui tunned, et saad kellelegi toetuda,“ lausus Hussar.

„Keel on samuti ühine mõisteruum. Kui ühtset keelt ei ole, siis ei ole võimalik ka väga pikalt kokku jääda. Väga suur ja oluline roll on ka tahtel. Kokku jäämine ja koos olemine on väga selge otsus. Kui oleme otsustanud erimeelsused lahendada, siis selleks on viise kümneid erinevaid. Hea ja selge viis selleks on näiteks otsekohene kõne,“ sõnas Hussar. 

Konverentsil võtsid sõna USA Denveri ülikooli psühholoogia professor ja bestselleri „Fighting for Your Marriage“ üks autoritest   Howard J. Markman, onkoloog ja riigikogu liige dr. Hele Everaus, riigikogu esimees ja endine peaminister Jüri Ratas, poliitik Lauri Hussar, psühhoterapeut ja PREP-paarisuhtekoolitaja Andres Sild, kirjanik ja vaimulik Kaarel Väljamäe. Paneeldiskussioonis osalesid perearst dr. Eero Merilind, ettevõtja Henri Laupmaa ning lastearst dr. Adik Levin.