VIDEO | Koroonaolukorrast andsid aru Kiik, Härma ja Sannik: kiirtestimine koolides jätkub õppeaasta lõpuni (140)

Vaata videosalvestust pressikonverentsist siit!

Mari-Anne Härma ütles, et Eesti epidemioloogiline olukord ei ole hetkel tõsine, kuigi me näeme praegu viimase kuue kuu kõige kiiremat uute juhtumite kasvu. Haiglapatsientide arv on stabiilne ja ei näita kasvumärke. Härma sõnul on selgumisel, kuidas käitub omikron vaktsineerimata vanemaealiste seas. Näha on kerget raske haigestumise kasvutrendi vaktsineerimata alla 50aastaste seas.

Üle poolte uutest nakatumistest leiab aset pereringis. Tartumaa on Eesti kõige kiirema haigestumisega piirkond. Suur osa sealsetest nakatumistest on alguse saanud jõulupidudest. Omikrontüve on sisse toodud mitmetest riikidest, mis ei kattu enam algsete nakkusohtlike riikide nimekirjaga. Kõige enam on sisse toodud juhtumeid Suurbritanniast.

Teadmata kohas nakatunute osakaal püsib jätkuvalt alla 15%, kuigi muude tüvede puhul on see olnud 30%. Järelikult kehtestatud piirangud töötavad.

Koolivaheajalt ja puhkustelt naasmine toovad nakatumiste arvu tõusu kogu jaanuari jooksul, kuid olukord ei pruugi veel minna ärevaks. Vaktsineeritud inimeste nakatumine on samuti kasvutrendis, mis on omikrontüvele iseloomulik. Tõhustusdoosi saanud inimestel on kõige väiksem tõenäosus nakatuda. Nakatunud pereliikme tõttu tasub ka vaktsineeritud inimestel jääda viieks päevaks isolatsiooni.

Eesti reageerimine viirusele peab olema proportsionaalne olukorra tõsidusele. Lähtuda tuleb eelkõige meditsiinisüsteemi koormusest.

Tanel Kiik ütles, et olukord ei ole kriitiline, kuid nakatumise kiire tõus ja omikroni tüve levik toob kaasa palju teadmatust nii Eestis kui ka Euroopas. Eestis on 300 000 inimest teinud tõhustusdoosi, mis on parim võimalik kaitse, mis on võimalik endale tagada. Euroopa Liidus on kokku lepitud, et alates 1. veebruarist kehtib Covid-tõend üheksa kuud pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist ja seda on võimalik pikendada üksnes tõhustusdoosiga vaktsineerides.

Kiik kutsus tööandjad üles mõtlema, kas nende töötajad on piisavalt kaitstud. Alates 30 töötajast pakutakse ka tõhustusdoosi tegemist kohapeal.

Vaktsineerimata inimestele ütles Kiik, et ei tasu osaleda loteriis, et omikron on ehk leebem. Vaktsineerimata inimeste risk sattuda haiglasse on umbes 10 korda kõrgem kui vaktsineeritud inimestel. 30% vaktsineerimata inimesi annavad 80% haiglakoormusest.

Kiige sõnul ei ole pandeemia lõppenud.

Rain Sannik rääkis, et nagu õppeaasta alguses on ka edaspidi oluline koolide lahti hoidmine ja kontaktõppe jätkumine. 1. novembrist alanud kiirtestimine koolides peab jätkuma ka õppeaasta teises pooles, nagu on põhimõtteliselt otsustanud ka Vabariigi valitsus. Esmaspäevast koolid taas töötavad. Koolidele on saadetud suunised korraldada järgneval kahel nädalal kiirtestimine kaks korda nädalas kõikide koolipere liikmete jaoks. Seni soovitati testida eelkõige neid, kes olid vaktsineerimata ja polnud haigust läbi põdenud. Kiirtestimine on end tänaseks tõhusa meetmena tõestanud.

Haridus- ja teadusministeerium on igal nädalal küsinud koolidelt ka tagasisidet kiirtestimise kohta. 67% koolidest on juba varasemalt kaks korda nädalas kiirtestinud. Jätkuvalt on koolide endi otsustada, kas testimine korraldada koolis või anda testid koju kaasa. Distantsõppele suunamise korralduses ei näe ministeerium põhjust muutusteks: see on eelkõige koolipidaja ja terviseameti hinnata, kas distantsõppele suunamine on vajalik. Oluline on, et distantsõpet rakendataks pigem vanemate astmete kooliõpilaste puhul, kes saavad iseseisvalt paremini hakkama.

Maskide kandmine siseruumides vähendab nakatumisohtu ja on eriti vajalik neile, kes pole veel täielikult vaktsineeritud. Õpetajatel, juhendajatel ja noorsootöötajatel soovitatakse tungivalt kanda maski, ja teha seda ka õpilastel, kui kokku puutuvad erinevate klasside õpilased, näiteks üritustel ja koolibussis.

Delfist küsiti, et kui jaanuari lõpus tuleb uus koroonanumbrite rekord, kas siis seda ei peaks tõlgendama sama halva uudisena nagu varasemaid rekordeid. Kas ka haiglakoormuse kriitiline piir on ka samas kohas, 600 juures? Härma vastas, et rekord tuleb ja see ei ole ilmselt enam väga kaugel. Eeldatakse, et haiglaravis ei hakka suuremat numbrite kasvu tulema. Haiglakoormuse kriitiline piir on endiselt 600 juures, kuid ette võib tulla ootamatusi nagu grippi haigestumise kasv.

Kiik lisas, et tavapäraselt on Eestis kokku 91 voodikohta kõikidele nakkushaigetele. Seega 600 ja ka 200 koroonaviirusega haigestunut pole normaalne olukord.

Delfist küsiti, kas tõhustusdooside kampaania jaoks on mingisugune eesmärk. Kuidas läheb terviseameti peadirektori otsimisega?

Kiik ütles, et kahe nädala jooksul võiks end vaktsineerida 100 000 inimest. Kiik ütles, et esimese konkurssiga sobivat inimest terviseameti peadirektori kohale ei leitud ja tõenäoliselt tuleb uus konkurss.

Kanal 2 küsis, milliseid muudatusi on plaanis teha vaktsineeritud inimese isolatsiooninõuetes. Kiik vastas, et kehtib soovitus pereliikme haigestumise korral teha võimalusel kaugtööd ja vajadusel võtta haigusleht. Valitsus arutab seda, kuid praegu kehtib hinnang, et seda kohustuseks pole vaja teha. Ametlik otsus tuleb valitsuse kabinetiistungil, kas 10päevane eneseisolatsiooni periood on omikrontüve puhul mõistlik või seda lühendatakse.

TV3 küsis, kas arutatakse negatiivse testi tunnistamist alternatiivina. Kiik vastas, et eraldi päevakorrapunktina seda valitsusel veel plaanis arutada pole. Test annab hetkelise pildi, kuid ei ütle, kas tund aega hiljem ollakse endiselt terve. Selle asemel, et oodata ära, millal saab testitulemusega kinno või teatrisse, võiks Kiige sõnul vaktsineerida.

Kuidas on õpetajate ja tõhustusdoosidega, miks pole õpetajad olnud piisavalt agarad tõhustusdooside tegijad ja kas plaanis on mingisugune kampaania? Sannik vastas, et haridustöötajad on olnud eeskujulikud vaktsineerijad, kuid tõhustusdooside saamisel pole üllatuslikult oldud sama aktiivsed. Ei ole täpselt teada, mis võib olla põhjuseks. Arvatavasti olukord siiski muutub, kui õppetegevus jälle pihta hakkab. Teavitustegevus ja koolidega suhtlemine toimub niikuinii regulaarselt. Eraldi on korraldatud infopäev lapsevanematele, kus perearst ja lastearstid vastasid küsimustele.

Postimees küsis, kas aastavahetuse koroonakoldeid on juba tuvastatud ja kas nakatumine tõusis aastavahetusel. Härma ütles, et aastavahetuse kollete informatsioon tuleb järgmisel nädalal, kuid praegu on teada nakatumistest, mis pole veel kolde (5+ nakatunut) moodustanud. Perekondlikke koldeid on teada ka pühadeperioodist.