Foto: Envato Elements
Sisuturundus
6. september 2022, 12:27

Laboriarst: milliste terviseriskidega on seotud D-vitamiini puudus?

Eestlaste madala D-vitamiini taseme põhjusi ei tule kaugelt otsida. Juba Hippokrates märkas päikese positiivset toimet inimese organismile ja väitis, et kasulikum on elada mäe päikesepoolsel küljel.

Loe, mida räägib SYNLABi laboriarst Dr Irina Utenko D-vitamiini puudusest ja sellega seotud terviseriskidest.

Sõltuvalt päikesekiirguse intensiivsusest suudaksid aastaringi stabiilselt soovituslikku D-vitamiini taset veres hoida vaid ekvaatori lähedal elavad inimesed. Kuid uuemad uuringud näitavad, et ka sealsetel elanikel on selle vitamiini tase soovitust madalam ning et tegu on globaalse probleemiga. Miks ei saa suur osa inimesi piisavalt vajalikku vitamiini kätte? SYNLABi laboriarst dr Irina Utenko annab meditsiinilabori analüüside ja patsientide konsultatsioonide põhjal ülevaate D-vitamiini puudusega seotud terviseriskidest, eestlaste D-vitamiini hetkeseisust ning soovitused organismis piisava D-vitamiini tagamiseks.

SYNLABi laboriarst Dr Irina Utenko.

D-vitamiini saame toiduga ja toodame ka teatavatel tingimustel päikese UVB kiirguse toimel nahas. Toidus esineb seda loomulikul kujul eeskätt kalas ja kalamaksaõlis, vähem ka taimedes. Kuigi lihtsustatult räägitakse enamasti D-vitamiinist, on tegelikult organismis D-vitamiini kahe ühendina – koguseliselt kõige enam (25-OH) kaltsidoolina ning bioloogiliselt aktiivsemana ja hormonaalse toimega (1,25-OH) kaltsitrioolina. Neist esimene (25-OH) on peamiselt veres ringlev, maksas ja rasvkoes salvestunud ning lihastöös oluline D-vitamiini vorm ning aitab seetõttu hinnata organismi D-vitamiini varusid.

D-vitamiini puudus ja terviseriskid

D-vitamiinil on oluline roll luukoe ainevahetuse reguleerimisel, lihaste töös, närvikoe talitluses, verehüübimises ning arvatakse, et D-vitamiini puudus võib tõsta riski haigestuda vähki, südame-veresoonkonnahaigustesse, diabeeti, sclerosis multiplex’i, reumatoidartriiti ja teistesse autoimmuunhaigustesse.

D-vitamiini normaalse taseme säilitamine vähendab 1. ja 2. tüüpi diabeedi tekke riski. Mitmes Euroopa uuringus on näidatud, et lastel, kes saavad esimese eluaasta jooksul D-vitamiini juurde üpris kõrges annuses (2000 TÜ/p), on diabeeti haigestumise risk oluliselt madalam. Kuigi väiksemate annuste tõhusust ei uuritud, on D-vitamiini lisatarvitamine oluline esimestest elupäevadest alates. Vitamiini pikaaegsel puudusel aeglustub lastel pikkuskasv, luustik jääb hõredaks, kannatab hammaste areng ning tõsise puuduse korral tekib rahhiit. D-vitamiinil on roll ka raseduse kulgemisel ja loote tervisel. Selle puudulikkust seostatakse naiste viljatuse, enneaegse sünnitamise ja rasedusdiabeedi tekkega. D-vitamiinil on ka oluline roll meeste tervisele – selle puudus võib põhjustada madalat testosterooni taset, mis on seotud nii meeste tervise kui ka enesetundega.

Ka lihasnõrkuse, jõuetuse, kurnatuse ning kehva tasakaalu põhjus võib olla D-vitamiini puudus. D-vitamiini lisamanustamine eakatel aitab märkimisväärselt vähendada lihasmassi kadu, kukkumisi ning luumurde. Samuti on leitud seoseid madala D-vitamiini ja depressiooni kujunemise vahel. 

Üha enam räägitakse D-vitamiini ja loomuliku ning omandatud immuunsüsteemi toimimisest. Piisav D-vitamiini tase organismis on üks viis ülemiste hingamisteede viirushaigustesse nakatumise ära hoidmiseks. Värskeimad teadusuuringud kinnitavad, et D-vitamiini piisav hulk organismis vähendab COVID-19 patsientidel tekkivaid tüsistusi. D-vitamiini tasemele peaksid erilist tähelepanu pöörama riskirühmad, kusjuures COVID-19 raske kulu ja D-vitamiini puuduse riskigrupid on osati kattuvad: eakad, krooniliste haigustega patsiendid, rasvunud inimesed ja hooldekodude elanikud.

SYNLAB meditsiinilaboris viimase aasta jooksul teostatud D-vitamiini analüüsitulemused näitavad, et kuuekümnel protsendil eestlastest on D-vitamiini tase alla soovitusliku normi. Vitamiini soovituslik tase veres on 75 kuni 125 nmol/l, sportivatel inimestel kuni 150 nmol/l, sest suuremal füüsilisel koormusel selle vajadus kasvab. Eestlaste D-vitamiini keskmine tase on laboris teostatud analüüside põhjal 48 nmol/l, mis on 36 protsenti soovitatust madalam. Analüüsid on näidanud, et vaatamata päikeserohkele suvele ja reisimisele on sügise saabudes paljudel testitutel D-vitamiini tase olenemata vanusest ikkagi alla optimaalse tulemuse. Ligi kümme protsenti testitutest on ilmselt tarbinud vitamiini toidulisandina liiga palju, mistõttu nende vereanalüüsi tulemus oli üle optimaalse.

Mis on D-vitamiini puuduse peamised põhjused?

Lootus, et saime suvel piisavas koguses D-vitamiini talletada, on kindlasti olemas, aga igapäevased testid näitavad, et pigem vajavad Eesti inimeste vitamiinivarud jätkuvalt täiendamist.

Inimese vananedes ei moodusta nahk enam nii tõhusalt D-vitamiini ning defitsiit on kerge tekkima. Marrasknahas olev pigment melaniin kaitseb organismi liigse päikesekiirguse eest ja kaitsereaktsioonina vähendab naha võimet D-vitamiini moodustada ning see on põhjus, miks mitte ainult vanemaealistel, vaid ka tumedama nahaga inimestel on D-vitamiini moodustumine nahas nõrgem.

D-vitamiini defitsiidi põhjused pärast kuuma suve võivad olla seotud ka tubase elustiiliga. Lisaks võib D-vitamiini sünteesi nahas mõjutada pilvine ilm, õhusaastumine või päiksekaitsefaktoriga kreemide (suurem kui SPF8) kasutamine. 

D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis imendub kogu peensoole ulatuses, samas reserv ladestub omakorda maksa- ja rasvkoes. Ülekaalulisel inimesel on seetõttu D-vitamiini reserv suur, aga organism ei saa kergesti seda rasvkoest kätte. Kui inimene võtab kaalust alla, siis tasub D-vitamiini annused üle vaadata. 

Oluline imendumise mõjutaja on toitumine. Imendumist vähendab liiga kiudainerikas toit, aga ka kohviga liialdamine. Samuti kipuvad defitsiiti tundma taimetoitlased. 

Toitumine ja D-vitamiin

Kui enamik mineraalaineid ja vitamiine peaks inimene saama tervislikult ja mitmekülgselt toitudes, siis valdava osa D-vitamiinist peaks saama päikese käes viibides. Vitamiine ja mineraalaineid tuleb preparaatidena ilmtingimata lisaks võtta, kui on kindlaks tehtud ühe või teise defitsiit, mida on ainult toidust saadavaga keeruline kompenseerida.

Parimad D-vitamiini allikad on D-vitamiini sisaldavad rasvarikkad kalad, või, kalaõlid, muna, aga ka vitamiiniga rikastatud piimatooted. Nahas küll toodetakse teatud tingimustel D-vitamiini, kuid paraku jääb Eesti kliimas selle tootmiseks vajaliku intensiivsusega päikesekiirgust väheks.


Kas ja kui palju D-vitamiini lisaks võtta?

Kindlasti tuleks arvestada individuaalseid iseärasusi, sest mõnel inimesel võib olla D-vitamiini tootmisvõime suurem, mõnel madalam ja viimastel oleks vaja toetavat kogust võtta ka suvekuudel. D-vitamiini lisamanustamise vajadus sõltub ka päikese käes viibimise ajast, toitumisest, ravimite tarvitamisest ja muust taolisest. Siin tulebki appi D-vitamiini vereanalüüs.

Kahjuks puudub üksmeel selles osas, kui palju D-vitamiini lisaks vajame.  Tervise Arengu Instituut soovitab kuuendast elukuust kuni 60-aastastele kümme mikrogrammi (μg) ehk 400 ühikut päevas, Eesti Osteoporoosi Liit soovitusel võiks täiskasvanud manustada 20 kuni 25 µg D-vitamiini päevas. Viimasel ajal tundub siiski, et vereseerumist D-vitamiini taset määramata võiks vastsündinud alates teisest elunädalast võtta 10 μg päevas, ühe- kuni kaheteistaastased 10 kuni  20 μg, 12- kuni 18-aastased 15 kuni 20 μg ja täiskasvanud 20 kuni 25 μg päevas. Kui vereproovi alusel on kindlaks tehtud, et D-vitamiin on veres alla soovitusliku taseme, on vajalik suuremate annuste manustamine. Tavaliselt on normaaltaseme saavutamiseks vajalik 50–100 μg ehk 2 000 – 4 000 ühikut päevas, täpsema lisamanustamiseks vajaliku annuse saab teada vereproovi alusel. 

Kindlasti ei tohi unustada maksimaalseid päevakoguseid. Pikaajaline üle- ja alatarbimine väljendub inimestel sisuliselt ühtmoodi – pidev väsimus, pärsitud on füüsiline sooritusvõime, häiritud on luude-, lihaste-, ja hammaste tervis ja lastel areng. Ületarbimise järel võivad tekkida ka iiveldus, naha sügelus, janutunne ning tõusta vererõhk. Kui järgida oma vereanalüüsi tulemusest lähtuvaid üldtunnustatud soovitusi D-vitamiini päevasel manustamisel, on ületarbimine välistatud ning halbade tagajärgede pärast pole vaja muretseda. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) annab alla aastastele lastele D-vitamiini ohutuks tarbimise ülempiiriks 25 μg ööpäevas, ühe- kuni kümneaastastele lastele 50 μg ning üle 11-aastastele lastele ja täiskasvanutele 100 μg ööpäevas.

D Pro Expert 4000IU Immuno

Vitamiin D Pro Expert 4000IU Immuno on spetsiaalne viiruste perioodi D-vitamiin. Pro Expert Immuno on loodud Sinu immuunsusüsteemi toetamiseks D3 vitamiini, tsingi ja tsitrusebioflavonoididega. Mugav ja efektiivne õlikapsel aitab kaitsta Sinu head tervist ja hoida Sinu immuunsust parimas vormis.