Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma

Foto: Kuvatõmmis terviseameti pressikonverentsi videosalvestusest.
Toimetas Elis Kusma 19. jaanuar 2022 12:55

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma, sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Aurora Ursula Joala ja avaliku testimise koordinaator, Medicumi juhatuse liige Tõnis Allik andsid kolmapäeval pressikonverentsi, kus anti ülevaade Covid-19 hetkeolukorrast, omikroni levikust, testimise korraldusest ja vaktsineerimise seisust. Samuti kõneldi Euroopa Liidu Covid-19 vaktsineerimise tõendite uuendamisega seonduvast.

Vaata videosalvestust pressikonverentsist siit!

Mari-Anne Härma ütles, et nakatumine endiselt kasvab ja 90% nakkusjuhtudest on omikrontüvi. Viirus levib peamiselt alla 50aastaste seas. Kui möödunud nädalal olid haigestumise kõrge kasvu taga aastavahetuspidustused, siis sel nädalal kasvab haigestumine koolides ja lasteasutustes. See on kaasa toonud testimiskoormuse kasvu ja perearstide koormuse kasvu. Terviseameti ettepanek on asendada koolide lihtsustatud isolatsiooniperioodi lõpetav PCR-test antigeeni kiirtestiga, mis aitaks koormusega paremini toime tulla.

Covidi tõttu haiglaravi vajavate inimeste arv on kasvutrendis ja oleme jõudnud haiglaravi vaatest kõrgesse riskitasemesse. Haiglaravi vajavad Covidi tõttu just vaktsineerimata vanemaealised inimesed. Tõhustusdoosi saanud Härma sõnul reeglina haiglaravile ei satu. Haiglaravi vaatest on põhiliseks koormajaks praegu deltatüvi, mis kandub noortelt üle vanematele. Edaspidi võtab terviseamet esmajärjekorras ühendust deltatüvega nakatunute ja lähikontaktsetega. Nendele, kellega ühendust ei võeta, saadetakse SMS või e-kiri.

Nakatumise kolded enam välja ei tule, mistap pole põhjust pöörata tähelepanu kollete arvule, vaid nakatunute arvule.

Nakatunu peaks ühendust võtma perearstiga, kes ütleb, kui kauaks peaks haigestunu jääma haiguslehele. Vaktsineerimata ja läbipõdemata inimestel on suur risk nakatumiseks, mistõttu peavad nad jääma seitsmeks päevaks koju oma tervist jälgima. Teistel isolatsioonikohustust ei ole, kuid tuleb olla valvas, sest omikroniga nakatuvad järjest enam ka vaktsineeritud. Soovitatakse teha kiirteste, vähendada asjatuid kontakte ja jääda koju, kui peres on Covid-nakatunu.

Esialgsete prognooside järgi võime haiglate võimekuse kriitilist taset näha varasemalt veebruari alguses, aga optimistliku prognoosi järgi veebruari lõpuks või märtsi alguseks. Prognoosi mõjutab vanemaealiste nakatumine, kus praegu pole erilist tõusu veel näha. Omikron kipub praegu nakatama pigem nooremaealiseid. Teiste riikide võrdluses (Taani, Itaalia, Inglismaa) näeme siiski, et haiglaravi koormus kasvab, kui omikron on saanud domineerivaks.

Kolmanda astme intensiivravi kasvumärke ei näita, küll oli vaja suurendada Covid-üldravi kohtade võimekust. Tõenäoliselt tuleb lähiajal neid eskaleerimisi veel.

Terviseameti soovitus on, et nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed ostaksid koju kiirteste ja kasutaksid neid enne üritusi ja eakate külastamist.

Tanel Kiik ütles, et nakatumise kasv on olnud väga kiire, kuid jääb alla teistele riikidele. Nakatumise tase on kõrgem kui kunagi varem ja seega ka nakkuse saamise risk. Kiik nõustus, et kiirtestide tegemine on väga mõistlik, ka töökollektiivides. Kiik ütles, et ära tuleks teha ka tõhustusdoos, haiglasse sattumise risk on sel juhul 25 korda väiksem kui vaktsineerimata inimestel.

Haiglaravi vajadus on Kiige sõnul mõnevõrra kasvanud. Selge tõus on tulnud möödunud nädalast. Oluline on, et riskirühmad esimest vaktsineerimist ega tõhustusdoosi edasi ei lükkaks. Kiige sõnul ei maksa loota, et haigus põetakse läbi kergemate sümptomitega.

Testimiskorralduse kohta ütles Kiik, et tehtud on esmased otsused võimekuse suurendamiseks ja piiratud testimist seal, kus see pole nii vajalik, näiteks välismaalt saabujate puhul. Inimestel on võimalik ise teha kiirtest ja pöörduda perearstide poole, kui on tõsisem nakatumise kahtlus. Koolide puhul kaob lähikontaktsete PCR-testimine: kui klassis on nakatunu, siis ülejäänud lähikontaktsed teevad kiirtesti ja kui see on viiendal päeval negatiivne, siis võib kooli naasta, ja kui on positiivne, siis tuleb teha PCR-test.

Mis puudutab sümptomitega inimestest, siis eelistatakse endiselt PCR-testi. Inimesele on tihti oluline, et ta saaks läbipõdemise tõendi. 1. veebruaril jõustub Covid-tõendi pikkusena 9 kuud. Küsimusi on tekitanud see, et lastele praegu tõhustusdoose ei pakuta. Suure tõenäosusega pikendatakse alaealiste tõendit, näiteks aastani. See lepitakse valitsuses kokku jaanuarikuu jooksul.

Tõnis Allik rääkis, et kui keskmine positiivsete protsent testitegijate seas on 30%, siis perearsti saatekirjaga tulnud testijatest osutuvad positiivseks pooled. Nõudlus testimise järgi on oluliselt kasvanud ja pikenenud testile pääsemise aeg. Hetkel suudetakse pakkuda aegu järgmiseks või ülejärgmiseks päevaks. Kõik saatekirja saanud pääsevad testima.

Esmaspäeval oli 15 000 saatekirja, nädal varem üle 7000. Töötatakse topeltmahu tempos. Testimisvõimekus on pisut üle 8000 testi päevas, see tõstetakse lähipäevil umbes 10 000ni. Terviseameti tellimusel on avatud uusi testimispunkte, Tallinnas on Vabaduse väljakul täiendav testimispunkt ja kaks tuleb juurde, lisaks täiendav punkt Viimsis ja Keilas. Tartus avatakse samuti veel üks testimispunkt. Ilmselt testimispunktide arv kahekordistub.

Kõige kiirem on kasutada e-broneerimise võimalust. Need, kes seda ei kasuta, saavad kõne kõnekeskuselt. Allik vabandas nende ees, kes on lähikontaktsed, eelkõige koolilapsed, kellele perearstid saatekirju ei tee ja kelle ainus võimalus testimisele pääseda on helistada numbril 646 4848. See on muutumisel järgmisest nädalast, kui kontaktseid lapsi PCR-testiga enam testima ei pea. Prioriteet on anda võimalikult kiired testimisajad saatekirja saanud inimestele.

Lisaks koroonaviirusele testitakse esmaspäevast kõiki proove gripiviiruse ja RS-viiruse suhtes. Tuvastatud on 149 gripijuhtu ja 195 RS-viiruse juhtu. On ka juhtumeid, kus inimesel on korraga mitu viirust. Allik loodab, et testimisjärjekord on nüüd kontrolli all ja järgmisest nädalast isegi lüheneb.

Aurora Ursula Joala ütles, et alates 1. veebruarist lühendatakse Covid-tõendi kehtivust aasta pealt üheksa kuu peale. Muudatus puudutab eelkõige esmase vaktsineerimiskuuri tõendeid. Tõhustusdoosi manustamise järgselt tuleb inimestel luua endale uus tõend, selle kehtivus on üks aasta.

Kui inimene on saanud ühedoosilist Jansseni vaktsiini ja teeb endale tõhustusdoosi, siis ta saab praegu teha endale vaktsineerimistõendi, kus on kirjas, et ta on saanud kaks doosi kahest. Alates veebruarist saab ta teha uue tõendi, kus on kirjas kaks doosi ühest, mis näitab, et ta on saanud tõhustusdoosi. Inimesed saavad selle kohta eraldi teavituse. 1. veebruari seisuga aegub vaktsineerimistõend 19 600 inimesel. Veebruaris aegub kokku 75 000 tõendit ja sealt edasi aeguvad kõik tõendid neil, kes pole veel tõhustusdoosi teinud.

Uus tõend tuleb luua pärast iga vaktsineerimist. Kuna tõhustusdoosi kuvamise reeglid muutuvad igal pool Euroopas samal ajal, siis enne reisi tasub veenduda, millised on riikide nõuded Covid-tõendite osas. Reeglid võivad erineda riiki sisse pääsemise ja kohapeal näiteks restorani või muuseumisse pääsemise puhul. Kontrollida tuleb ka, kas riik on kehtestanud ka testimisnõuded.

Delfist küsiti, kas terviseamet toetaks mõtet, et haigussümptomiteta inimesed üldse ei testitaks. Härma ütles, et oleneb olukorrast. Mõnel juhul on testimine igal juhul õigustatud: näiteks haiglates ja hoolekandeasutuste töötajate seas tuleb testimisega veenduda, et haigust ei antaks edasi haavatavatele riskirühmadele. Pikas perspektiivis terviseamet toetab, et testitakse sümptomitepõhiselt ja tuvastatakse nakkusohtlikke inimesi. Omikrontüve puhul on näha, et asümptomaatiliste inimeste arv on kasvanud: kui varasemalt oli neid umbes 5%, siis nüüd on see üle 7%. Sellest lähtuvalt on lõpetatud ka piiril testimine ja PCR-testimist piiratakse ka koolides.