Irina Dontšenko: terviseamet koroonapassi ärakaotamisega ei kiirustaks (152)

Pressikonverentsil anti ülevaade Covid-19 hetkeolukorrast ja värskeimast prognoosist.

Vaata videosalvestust pressikonverentsist siit!

Irina Dontšenko ütles, et möödunud nädalal lisandus 41 000 uut haigusjuhtu, mis on 51% rohkem kui möödunud nädalal. Suurim kasv oli Saaremaal, Hiiumaal ja Ida-Virumaal. Nakatumiskordaja on 1,4 ringis, näha on väikseid kahanemismärke, välja arvatud Ida regioonis.

Kuigi haigestumise kiirus on veidi aeglustunud, liigume siiski kasvu suunas. Sel nädalal saab prognooside kohaselt olema kuni 8000 haigusjuhtu päevas.

Nakatumine kasvas kõigis vanuserühmades, aga enim vanuses 35-39 ja 50-54. Üldiselt on nakatumine kõrgem noorukite ja laste seas. Inimesed nakatuvad peamiselt kodus, aga ka töökohtades ning lasteaedades ja koolides. Viiendik inimestest ei teadnud, kus nad on nakatunud. See on 7% rohkem võrreldes varasemaga, mis viitab viiruse ulatuslikule levikule.

Haiglate töökorralduse jätkusuutlikkuse kohta ütles Dontšenko, et pole märke hospitaliseerimise vähenemisest, pigem on see kasvutrendis. Intensiivravis ja juhitaval hingamisel patsientide osas on seis stabiilne.

Hooldekodud on pideva terviseameti kontrolli all. Möödunud nädalal haigestus 154 hoolekandeasutuste klienti.

Möödunud nädalal koroonaviirusega surnutest 80% olid vaktsineerimata.

Omikrontüvi on Eestis domineeriv, see moodustab 97-98% kõigist juhtudest. Deltatüve osakaal langeb kiiresti. Need patsiendid, kes viibisid haiglaravil deltatüvega, on valdavalt paranenud. Omikrontüvi võib põhjustada küll raskeid haigusjuhtumeid, kuid on üldiselt leebema haiguskuluga võrreldes deltatüvega. Ettevaatusele sunnib, et Eestis on üle 73 000 vaktsineerimata eaka. Kõiki neid inimesi ohustab omikrontüvi.

Kui terviseamet keskendus möödunud nädalal deltatüvega inimeste läbihelistamisele, siis nüüd tehakse seda teatud valimi alusel. Isegi kui terviseamet pole inimesele helistanud, tuleb positiivse testitulemuse korral kindlasti jääda kümneks päevaks eneseisolatsiooni.

Perearstidel on endiselt suur töökoormus. Perearstile palutakse helistada üksnes siis, kui tervisega on tõsised mured. Testile pääsemiseks tuleks helistada numbril 1220 ning korralduslike küsimustega 1247.

Veebruari alguses jõustusid muudatused tõendite kehtivuse kohta. Kuni 18aastaste laste tõendite kehtivus on pikendatud 15 kuu peale. Dontšenko soovitab teha tõhustusdoosi kõigil, kellel on selleks aeg juba käes.

Tanel Kiik ütles, et omikrontüvi on Euroopas näitamas stabiliseerimismärke. Balti riigid on veel tõususirgel. Tõusu murdepunkt peaks olema lähiajal. Eelduste kohaselt pöördub nakatumine ka meil varsti langusesse, mis haiglate koormuses kohe ei kajastu.

Positiivne on, et vähenenud on inimeste haiglas viibimise päevade arv, mis praegu on keskmiselt 8 päeva. Intensiivravi koormus püsib talutaval tasemel. See on Kiige sõnul vaktsineerimise tulemus.

Kiik ütles, et valitsus leidis esmased kohad piirangute leevendamiseks. Kehtib lihtne reegel, et terved lapsed käivad koolis ja haigestunud lapsed ravivad end kodus.

Delfist küsiti, kuidas hindab Dontšenko, kas Covid-tõendid on varasemate tüvede juures aidanud viiruse levikut pidurdada ja kuidas omikrontüve puhul. Dontšenko ütles, et kindlasti on koroonapassid aidanud. Kuna omikron on aga kordades nakkavam võrreldes deltatüvega, siis võib juhtuda, et ka vaktsineeritud inimene võib olla nakkusohtlik teiste inimeste jaoks. Võiks teha kiirteste ja jälgida oma tervist. Terviseamet ei poolda siiski tõendite ärajätmist. Võib-olla alles siis, kui satume platoo peale või nakatumisnäitajad lähevad kergesse langusesse.

Delfist küsiti, millal võiks Eestis leviku langus kätte jõuda. Kiik ütles, et terviseameti prognoosi järgi võib see juhtuda juba sel nädalal, sest nakatumise tõusu kiirus on juba langenud. Dontšenko sõnul liiguvad kõik nakkushaigused teatud loogika järgi. Praegu on kõik meie kätes, vältida tuleb haigestununa väljaminekut.

Postimehest küsiti, kas haiglates teisi patsiente, kes on saanud positiivse tulemuse, ei peagi enam isoleerima, mistõttu on haiglates olukord nii-öelda hea. Kiige sõnul on haiglate koormus siiski kõrge, ka plaanilist ravi on palju vaja järele teha. Tervishoiuvaldkonnas on alarahastus kestnud aastakümneid, Covid-19 on tulnud sellele otsa, kuid selle tarvis on suudetud leida lisaraha.

Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas ütles, et haiglates isoleerimise nõudeid vahepeal muudetud ei ole.

Maalehest küsiti, kui paljud inimesed on praegu haigetena või lähikontaktsetena isolatsioonis. Dontšenko sõnul on ligi 60 000 inimest positiivse testitulemusega isolatsioonis, lähikontaktsete kohta andmed puuduvad, kuna puudub võimekus kõikide haigete läbi helistamiseks.

Postimehest küsiti, miks nii palju väikelapsi on viimasel ajal Covidi tõttu haiglasse sattunud ja kas omikrontüvi puudutab neid rohkem kui varasemad tüved. Dontšenko ütles, et viiruse väga laialdase leviku tõttu nakatuvad kõik vanuserühmad. See arv ei ole siiski suur, lastehaiglates on olukord kontrolli all.

Postimehest küsiti, kas omikrontüve saab pidada leebeks viiruseks. Dontšenko vastas, et teaduspõhised andmed tulevad praegu reaalsest elust. Võrreldes deltatüve ja muude eelnevate tüvedega on haiguse kulg leebem. Kuid palju sõltub sellest, millise doosi viirust on inimene saanud ja milline on tema immuunsus. Kiik rõhutas, et vahepeal on suurenenud ka läbipõdemise või vaktsineerimise teel immuunsuse saavutanud inimeste hulk.

Postimehest küsiti, et kui haiglates ja perearstide seas on täheldatud haigestumise kasvu, kas kuidagi saab neile appi minna, et toimepidavus esmatasandil ei saaks mõjutatud. Kiik vastas, et õigete küsimustega tuleb pöörduda õigete inimeste poole, et arstid saaksid keskenduda oma põhitööle. Eraldatud on ka lisaraha lisatööjõu palkamiseks. Arutatakse ka meditsiinitöötajate isolatsiooninõuete leevendamist näiteks negatiivse testitulemuse alusel. Asja arutatakse valitsuskabinetis neljapäeval.