Unearst ja psühhoterapeut: millistele haigustele ja hädadele avab unetus ukse?

Arvukad uuringud näitavad ebapiisava une kahjulikku mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele. Hea magaja saab end kergesti kurssi viia eale kohase unetundide arvuga ning vajadusel selle pikkust muuta. Millegipärast näitavad uuringutulemused, et üha suuremal hulgal inimestest on hoopis teistsugune vaev: nad ei suuda magada aegadel, mil magamine oleks soovitud ja võimalik. Teisisõnu on neil unetus.

Keskeltläbi 30% täiskasvanutest on unetus, kuid õnneks paljudel kordadel möödub see ise. Kasu on ka unetervishoiu ja teiste hea tervise alustalade nagu liikumine, tervislik toit ja piisav vesi, järgimisest. Olukorda, kus unetus ei möödu mõne kuuga, tavalised und parandavad võtted ei aita ning kannatada saavad nii päevane enesetunne kui hakkamasaamine, nimetatakse krooniliseks unetuseks.

Seitse aastat valveid

Kas tuleb tuttav ette? Merili töötab meditsiiniõena ja teeb igal nädalal öövalveid. Ta on oma ametis olnud seitse aastat. Aeg-ajalt on hakanud juhtuma, et ta ei suuda peale valvet päeval enam magama jääda. Samuti ei suuda ta ka mitmel õhtul nädalas enam uinuda. Seepärast saab ta mitu päeva nädalas magada vaid viis kuni kuus tundi. Ta tunneb end üha sagedamini väsinuna. Ta ei suuda trennis enam endisel määral kaasa teha ja tal on raske keskenduda, kui püüab lapsi õppimises aidata või on tööl pingelisemad hetked. Ta tunneb erinevaid valusid ja kuigi on alati olnud rahulik, märkab murega, et kipub erinevates olukordades ärrituma. Neid päevi on üha sagemini. Lisaks õpib ta koolis edasi ja hoolitseb koos abikaasaga laste eest. Väsimuse tõttu hakkas ta muretsema selle pärast, kuidas ta tööl toime tuleb ning kuidas tema väsimuse tõttu halvenenud meeleolu ja närvilisus mõjuvad lastele ja abikaasale, kes on talle igati toeks.

Merili on püüdnud rohkem puhata, tegi perearsti juures ära analüüsid ja EKG (mis olid korras) ning püüab end enam väsitada treenimisega, sööb korralikult ning jättis ära kohvi ja energiajookide joomise. Raskused magama jäämisega ei taha aga paraneda. Kuigi televiisori ees istudes vajuvad tal silmad kinni, tunneb ta end voodisse heites uuesti väga ärksana. Päeval ta magama ei jää, nii et välja puhata ei saa kuidagi.

Väsitamine ei aita alati

Unetus on üks sagedasemaid vaimse tervise häireid ja kui see end korralikult sisse seab, rikub see oluliselt elu ega parane ise. Kuigi regulaarne liikumine on endiselt oluline, ei aita enese surmani väsitamine kroonilise unetuse puhul.

Unetuse püsivaks ja mitte ise paranevaks muutumise taga on psühholoogilised mehhanismid ning häired aju tundeid ja ärksust reguleerivates süsteemides. Väljakujunenud unetus põhjustab stressi ja emotsioonidega toimetuleku halvenemist ning kõrgenenud ärksust aju mitmes osas. Seeläbi on unetus eeldus mitme vaimse tervise ja kehalise häire väljakujunemisel.

Unetuse probleem on tohutult levinud ning sel on suur mõju elukvaliteedile, rohked tagajärjed põhjustavad teisi vaimse tervise ja kehalisi häireid. Tugevat unetust põdevatel täiskasvanutel on ravikulud kuni 2/3 võrra kõrgemad, kui unetust mitte põdevatel ja neil on mitteunetutest 2 korda enam haiguspäevi. Neil juhtub ka autoõnnetusi 2-3 korda rohkem ning tõsiseid õnnetusi 5 korda sagemini võrreldes inimestega, kes ei põe unetust. Seega on ravimata unetus äärmiselt kulukas nii inimesele endale kui riigile ehk meile kõigile.

Alkohol teeb karuteene

Unetuse puhul alustavad paljud uinumise soodustamiseks alkoholi kasutamist. On näidatud, et unetus suurendab noorukitel sõltuvuse kujunemise riski. Alkohol on ka oluline une kahjustaja. Varane hommikune ärkamine on esimesi ja tüüpilisi märke alkoholi äraspidisest toimest. Pikemaajalisel kasutusel süveneb unetus ja lisandub teisi kahjusid, mis tulenevad alkoholi sagedasest tarbimisest.

Teine levinud abivahend on und soodustavate ravimite kasutamine. Uinutid ei aita sageli unetust ravida ja paljudel juhtudel pikema kasutuse korral nende toime ajapikku väheneb. Uinuti toime vähenemisel on inimesel endiselt unetus ning uinutikasutuse kaasnähtusteks võivad olla mälu- ja keskendumise häired.

Unel on vaimsele tervisele suur tähtsus. Igasuguste vaimse tervise probleemide korral tekib sageli unetus. Varem peeti unetust ainult mõne psüühilise haiguse sümptomiks. Tänapäeval hinnatakse unetust iseseisva probleemina, mis küll võib alata koos mõne kehalise haiguse või vaimse tervise häirega, kuid ka sel juhul võib muutuda ise püsivaks probleemiks.

Unetuse esinedes tekib depressioon kaks korda sagemini kui unetuse puudumise korral. Depressiooni üheks nähuks on unetus omakorda väga sageli. Unetuse ravimine depressiooni korral vähendab jällegi depressiooni märke. Tänaseks on uuringud näidanud, et unetus suurendab tõenäosust ka mitme kehalise häire nagu kõrgenenud vererõhu ning teiste südame ja veresoontega seotud probleemide tekkeks.

Unetus halvendab erinevate kaasuvate haiguste kulgu, näiteks valu, ärevust, depressiooni ja teeb igasugused kehalised haigused halvemini talutavaks. Samas toob unetuse ravi teiste esinevate häirete teatud määral kergemini talutavaks muutumise, leevenemise. Neil põhjustel on unetuse raviga tegelemine äärmiselt oluline.

Unetuse efektiivse ravi viisid on olemas. Eesti meedikud kasutavad täiskasvanute unehäirete esmast diagnostikajuhist, mis valmis 2019. aastal. Unetuse tõendatud ja efektiivne raviviis on kognitiivkäitumusliku teraapia spetsiaalsed võtted. Püsima jäänud unetuse puhul tuleb alustada pöördumisest perearsti poole unetuse põhjuste eristamiseks ja esmase abi saamiseks. Perearst soovitab vajadusel, kuhu edasi pöörduda.

Vaata veel: tuulikihion.ee

Melafera Forte spetsiaalsed õlikapslid lühendavad uinumiseks kuluvat aega ja aitavad stressirohkel perioodil leevendada pingeid ja ärevust. Melafera Forte efektiivse imendumisega õlikapslites on melatoniini jõud ühendatud palderjani ja melissiga väega, sest melatoniinist üksi ärevuse leevendamiseks ei piisa. Melatoniin soodustab uinumist, meliss aitab vähendada pingeid ja rahutust ning palderjan toetab optimaalset lõõgastumist.