BLOGI | LÄKSKI NAH*I! Venemaa teatas, et nende lipulaev Moskva uppus

Venemaa teatab, et nende lipulaev „Moskva“ vajus põhja.

Päev varem teatas Ukraina, et „Moskvat“ tabasid Mustal merel Ukraina laevatõrjeraketid Neptune. Venemaa väitis algselt, et raketiristleja sai kahjustada tulekahjus, mille tekitas pardal plahvatanud laskemoon.

Venemaa kaitseministeeriumi sõnul uppus laev torrmi ajal pukseerides.

Zelenskõi pidas läbirääkimisi Macroniga. Nad arutasid Venemaa kuritegude uurimist, Ukraina inimeste vastupanu sissetungijale. „Hindame Prantsusmaa tugevat toetust. Arutasime ka läbirääkimiste protsessi. Me püüdleme rahu poole Ukrainas ja Euroopas!“ säutsub Zelenskõi.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) prokurör Karim Khan nägi Butšas ühishaudasid.

„Ukraina on kuriteopaik. Oleme siin, sest meil on alust arvata, et toime pannakse ICC jurisdiktsiooni alla kuuluvaid kuritegusid. Peame tõeni jõudmiseks minema läbi sõja udu,“ ütles Khan.

„Väidetavatest kuritegudest mõjutatud inimeste hääled peavad olema meie sõltumatu töö keskmes, et tõde välja selgitada. Ellujäänud ja ohvrite perekonnad on meie ühistes jõupingutustes õigluse jalule seadmise täieõiguslikud partnerid," ütles Khan.

Venemaa väidab, et nende sõjalaeva „Moskva“ ei tabanudki Ukraina rünnak ja laev olevat kahjustada saanud hoopis tulekahjus, mille tõttu sõjalaev evakueeriti, kuid see on venelaste sõnul endiselt vee peal.

Mitte et Lääne suhted Moskva bossiga ka enne 24. veebruari kuigi soojad oleksid, ent nüüd on Venemaa diktaatorist saanud persona non grata. Olenevalt sellest, kellelt küsida, kas hullumeelne sõjard või lausa genotsiidi toimepanija. Üks Lääne liider otsustas siiski Kremlis õnne proovida. Austria liidukantsler Karl Nehammer põhjendas oma otsust Moskvasse sõita lihtsalt: keegi peab ju Putinile tõe näkku ütlema.

Vene ametnikud väitsid neljapäeval, et Ukraina väed korraldasid piiriüleseid rünnakuid Venemaa territooriumil, vahendab CNN. Ukraina valitsusagentuuri väitel õhutatakse väidetega „Ukraina-vastaseid meeleolusid“.

Ukraina ründas Ukraina piiri lähedal asuva Spodarjushino küla, ütles Venemaa Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov Telegramis tehtud avalduses.

Ta ütles, et inimohvreid ega eluhoonete hävimist ei olnud, kuid lisas, et kahe küla, Bezymeno ja Spodarjushino elanikud on evakueeritud. Hiljem samal päeval ütles Gladkov eraldi avalduses, et ka Belgorodi oblastis asuvas Žuravljovka küla tulistati Ukraina poolelt. Ta lisas, et eluhooned ja sotsiaalobjektid said kannatada, kuid hukkunute kohta pole teavet.

Väidetav rünnak toimusid paar päeva pärast seda, kui Venemaa süüdistas Ukrainat helikopterirünnaku korraldamises Belgorodi oblastis asuvale kütusehoidlale. Ukraina kaitseministeerium ei kinnitanud ega lükanud seda ümber.

Eraldi tegi uurimiskomitee, Venemaa kõrgeim õiguskaitseorgan, neljapäeval avalduse, milles teatas, et alustab uurimist Ukraina helikopterite väidetava rünnaku kohta Brjanski oblastis.

„2022. aasta 14. aprillil sisenesid Ukraina relvajõudude sõjaväelased kahe raske ründerelvadega varustatud lahinghelikopteri abil ebaseaduslikult Vene Föderatsiooni õhuruumi. Madalal kõrgusel liikudes sooritasid nad elumajadele vähemalt 6 õhulööki. Brjanski oblastis Klimovski rajooni Klimovo külas,“ seisis avalduses. Klimovo asub Ukrainas Tšernihivi oblastist põhja pool. Uurimiskomitee teatel sai kannatada vähemalt kuus eluhoonet ja vigastada sai seitse inimest, sealhulgas üks laps.

Kanada riigikaitseosakond teatas, et nad valmistuvad paigutama Poolasse kuni 150 sõdurit, et aidata sealset humanitaaroperatsiooni. Alates Venemaa sissetungis on üle Poola piiri põgenenud üle 2 miljoni ukrainlase.

Ukraina kindralstaap: Venemaal ei õnnestu koondada Põhja-Kaukaasiasse piisavalt sõjaväelasi. Kohalikud ei taha Ukraina vastu luureandmete kohaselt sõdida.

Ukraina kindralstaabi teatel plaanib Venemaa sõjaväelaste suure nappuse tõttu paralleelselt kevadise ajateenistusega läbi viia üleriigilise mobilisatsiooni, mis kestab 1. aprillist kuni 15. juulini.

Ukraina ajakirjaniku Roman Tsümbaliuki sõnul toimetati Sevastopolisse 14 Vene raketiristleja „Moskva“ madrust. Ülejäänud 496 meeskonnaliikme saatus on teadmata.

28aastane Aiden Aslin, keda tuntakse sotsiaalmeedias kasakas Gundi nime all, kolis Ukrainasse 2018. aastal pärast seda, kui armus Mõkolajevist pärit naisesse ja liitus riigi relvajõududega.

Aiden võitles Mariupolis Ukraina armee täispalgalise liikmena.

Venemaa telekanal Pervõi teatas, et Aiden on varem sõdinud Süürias radikaalsete islamistide poolel ja telekanal Rossija 1 väitis, et Aslini kahtlustatakse terroristide eest võitlemises.

ÜRO teatel on Ukrainas pärast Venemaa invasiooni algust tapetud ligikaudu 2000 tsiviilisikut, kuid tegelikud arvud on oluliselt suuremad.

12. aprilli seisuga oli alates Venemaa sissetungi algusest 24. veebruaril Ukraina tsiviilohvrite arv 1932, teatas ÜRO inimõiguste büroo (OHCHR) neljapäeval. Büroo teatel on tegelikud arvud tunduvalt suuremad.

OHCHR teatel sõja algusest vigastada saanud vähemalt 2589 tsiviilisikut.

„Inimesed arvasid, et 2020ndatel aastatel hakkame elama rahuajastul, aga nüüd käib meil keset Euroopat sõda, mitte väga kaugel Soomest,“ vahendab Deutsche Welle Soome kaitseministri Antti Kaikkoneni selgitust muutunud meeleolude kohta. Samas prognoosib ta tulevikku: „Mingit laadi reaktsiooni on Venemaalt oodata. Milline see tegelikkuses välja näeks – võimatu öelda.“

Venemaa peaks tugevdama oma kaitset, kui Rootsi ja Soome ühineksid NATOga, ütles Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev.

„Kui Rootsi ja Soome astuvad NATO-sse, siis pikeneb alliansi maismaapiir Venemaaga rohkem kui kaks korda. Sel juhul on vaja piiri kindlustada: tugevdada maaväge ja õhukaitset, paigutada Soome lahele märkimisväärsed merejõud. Sellisel juhul ei saa tuumavabast Baltikumist enam juttugi olla, kuna tasakaal tuleb taastada,“ vahendab CNN Medvedevi Telegrami kanalil kirjutatut.

„Venemaa ei ole seni selliseid meetmeid võtnud ega kavatsenudki,“ ütleb Medvedev. Ta lisas, et kui Sooem ja Rootsi NATOga liituvad, siis on Venemaal „kaks ametlikult registreeritud vastast rohkem“.

Nii Soome kui ka Rootsi on väljendanud oma soovi NATOga ühineda ning USA ametnike sõnul võivad need kaks riiki saada alliansi osaks juba suvel.

Neljapäeval toimus neljas vangide vahetamine Ukraina ja Venemaa vahel, teatas Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk Telegramis.

Vahetatud vangide seas oli viis ohvitseri ja 17 kaitseväelast. Samuti vabastati kaheksa tsiviilisikut, sealhulgas üks naine, kokku 30 ukrainalst.

Eestis paikneva Vene saatkonna reaktsioon eile toimunud meeleavaldusele nende maja ees: „Selgub, et sellised näevad välja kohalike russofoobide näod.“ Saatkond lisas juurde teemaviite #otsustageise

Moldova parlament keelas ametlikult Georgi lindi kasutamise riigis. Ebaseaduslike sümbolite kasutamise eest ähvardab nüüd trahv.

Moskva politsei katkestas kolmapäeva õhtul kultuurikeskuses Rassveti pianist Aleksei Ljubimovi ja laulja Yana Ivanilova kontserdi.

Kavas olid Ukraina helilooja Valentin Silvestrovi laulud. pealkirjaga „Laulud aja vastu.“

Politsei sekkumise ametlikuks põhjuseks oli anonüümne pommiähvardus.

Märtsi alguses toimus kultuuripalees luuleõhtu „Luuletused sõja vastu“.

Sõjalaeva Moskva tabamine ja väidetav uppumine on oluline löök Venemaa tegevusele Ukrainas nii sõjalistel kui ka moraalsetel põhjustel. Moskva on vana nõukogudeaegne raketiristleja, kuid see on olnud Venemaa Musta mere laevastiku lipulaev alates 2000. aastast.

12 500 tonni kaaluv sõjalaev on olnud osa Venemaa laevastikust, mis ähvardab Ukraina Odesa sadamat.

Maailm ja ukrainlased teavad seda laevana, mis käskis Maosaare kaitsjatel alistuda ja mille vaprad Ukraina sõdurid soovitasid „põrgusse minna“ („Idi nah*i!“).

Olenemata sellest, mis põhjustas laeva pardal toimunud suure tulekahju – Ukraina kinnituse sai laev tabamuse nende poolt tulistatud raketilöögist, Venemaa väitel plahvatas laeval süttinud tulekahju tagajärjel laskemoon – peavad eksperdid kunagise võimsa Moskva hukkumist Ukrainas Venemaale suureks löögiks, vahendab BBC.

Praktilisemas plaanis toob see juhtum tõenäoliselt kaasa selle, et Venemaa sõjalaevad peavad oma ohutuse huvides rannikust kaugemale liikuma.

„Ainult ballistiliste rakettide allveelaeva või Venemaa ainsa lennukikandja Kutznetsovi kaotamine annaks mereväe mainele tõsisema löögi Venemaa avalikkuse silmis,“ ütles USA sõjalaevastiku endine kõrge ohvitser Carl Schuster, kes on juhtinud USA Vaikse ookeani laevastiku luurekeskuse tegevust CNNile.

Vene kodakondsusest loobunud Jukose endine omanik Leonid Nevzlin kirjutab Twitteris, viidates oma allikatele Moskvas, et Vene kaitseminister Sergei Šoigu sai infarkti.

„Šoigu on mängust väljas, ellujäämisel võib ta invaliidiks jääda. Ta on intensiivravis aparaatide all,“ säutsub Nevzlin ning lisab, et käivad kuuldused, et infarkt ei tekkinud loomulikel põhjustel.

Nevzlin kirjutab ka, et arreteeritud on 20 kindralit. „Alates 2014. aastast on varastatud umbes 10 miljardit dollarit, mis eraldati Putini poolt välksõja ettevalmistamiseks,“ lisas ta.

Nevzlini sõnul on koduarestis endise asepeaminister Arkadi Dvorkovitš, kes peaks andma tunnistusi oma kolleegide ja sõprade vastu. „FSB allikad ütlevad, et kui ta uurimisega kokkuleppele ei jõua, viiakse ta üle Matrosskaja Tišina või Lefortovo eeluurimisvanglasse.“ Järgmises säutsus täpsustab Nevzlin, et Dvorkovitš pole siiski koduarestis.

Allikad andisid Nevzlinile ka teada, et koduarestis on endine Kremli nõunik ja ideoloog Vladislav Surkov, keda kahtlustatakse sõjaks valmistumiseks eraldatud raha varguses.

Õhtuleht ei saa antud väiteid kontrollida.

Ukraina kaitseministeerium väitel hoiti Põhja-Ukrainas Tšernihivi lähedal asuva kooli keldris pantvangis 300 inimestkooli keldris hoiti neli nädalat pantvangis umbes 300 inimest.

Twitteris avaldatud säutsust selgub, et Vene väed võtsid Tšernihivist 140 km põhja pool asuvas Jahidnes külaelanikke pantvangi ja väidetavalt sai okupatsiooni ajal surma 18 inimest.

Säutsule oli lisatud pilt seinast, mida pantvangid kasutasid kalendrina ja kuhu nad kirjutasid ka hukkunute nimed.