Surmapõhjuste registri kohaselt oli 2020. aastal enesetapp vanuserühmas 10–24 eluaastat kõige sagedasem surmapõhjus.
Koroona-aastad on mõjunud noortele rängalt! Kliiniline psühholoog: „Tuntakse end üksildasena, lootusetuna, unistada ei ole eriti millestki, toetust ei saa ka lähedastelt.“
Peaaegu igal teisel noorel inimesel on probleeme vaimse tervisega. Nad on kas kurvemad, ärevamad või rohkem stressis kui varem. Noorte vaimse tervise portaali Peaasi.ee eestvedaja Anna-Kaisa Oidermaa ütleb, et kindlasti on selle üheks põhjuseks kaks koroona-aastat, mis on paljudelt noortelt võtnud võimaluse vabalt oma eakaaslastega suhelda ja sellest muretult rõõmu tunda.
Noorte suitsiide puudutav statistika on üsna kurb: tervise arengu instituudi surmapõhjuste registri kohaselt oli 2020. aastal enesetapp vanuserühmas 10–24 eluaastat kõige sagedasem surmapõhjus…
Kui siia lisada veel enesetapukatsed, millest märkimisväärne osa jääb registreerimata, on pilt veelgi kurvem. Tõsi on see, et negatiivset on ellu seoses koroonakriisiga juurde tulnud, positiivset aga jäänud vähemaks. Tuntakse end üksildasena, lootusetuna, unistada ei ole eriti millestki, toetust ei saa ka lähedastelt. Kindlasti ei ole suitsiidid ega suitsiidikatsed mingi tähelepanu otsimise viis, vaid inimene on jõudnud väga äärmuslikku olukorda, kus ta ei suuda enam oma probleemidele lahendust leida.
Ilmselt on suure suitsiidide arvu puhul üks murekoht ka asjaolu, et psühhiaatrilist abi on raske saada. Viiruse leviku tõttu on aga abi saamine veelgi raskenenud.
Mismoodi aidata oma teismelist või mõnda teist lähedast? Millised on ohumärgid, et temaga võib olla midagi halvasti? Eriti teismelised ei kipu ju oma muredest rääkima.
Kommentaarid (0)