Foto: Mari Luud
Sisuturundus
29. juuli 2022, 16:27

Joonestamisega tegeleva ettevõtte loonud Riho: vanemas eas oled elukogenum ning see on ettevõtjale plussiks

„Mulle sobib vaba graafik rohkem – kui tahan, teen hommikul tööd ja kui tuleb tuju, siis õhtul. Oma tervise tõttu pean ka vahel keset päeva pikali heitma. Palgatöö juures ma seda teha ei saa,“ selgitab Riho Kuusksalu (60), miks ta otsustas töötukassa toel oma ettevõtte luua.

Riho Kuusksalu ettevõte Joonispuu OÜ tegeleb projekteerimise ja joonestamisega. Seda ala Riho otseselt õppinud ei ole – ainult kursuste jagu, mida on viimastel aastatel läbinud. „Elu on lihtsalt viinud mind joonestamiseni,“ nendib ta.

Kuigi õppinud on Riho tüürimeheks (ja ka sel alal kunagi töötanud), tegutses ta pikalt hoopis ehitusel. Mehel oli isegi oma ehitusfirma, mis toimis peaasjalikult Skandinaavias. Ühel hetkel jäi ta haiguse tõttu ratastooli. „Tundsin, et mul on pisut raske ettevõtet juhtida ja sai rohkem joonestamisele rõhku pandud. Hakkasin sellega omal käel tegelema, kuna joonestamist oli mõne projekti jaoks vaja – sealt see tasapisi arenes,“ lausub Riho. Samal ajal sai hoo sisse ka viimane suurem majanduskriis ning paljud ehituskliendid kadusid ära…

Nii alustaski Riho tööd ühes Saaremaa ettevõttes joonestajana. „Tunnistan, et muretsesin esialgu, kuidas mind seal vastu võetakse, aga kõik oli tegelikult väga hästi,“ sõnab ta. Pärast mõnda aastat muutis ettevõte oma töökorraldust ning Riho koondati.

Töötukassa kaudu saab koolitustel tasuta osaleda

Pärast koondamist saabus esimene kord elus, mil Riho vajas töötukassa abi. „Ma polnud tõesti kunagi töötukassa teenuseid kasutanud, aga tuli välja, et nende kaudu on võimalik uskumatult palju end täiendada,“ kiidab ta.

Saaremaal elavale Rihole oli eriti meeltmööda, et paljud koolitused toimusid veebi vahendusel. „Ma kutsukski koolitajaid ja ka õppeasutusi üles tegema rohkem veebikoolitusi ning ka miks mitte e-õpet koolides – erialadel, kus see on võimalik. Mul vedas, et oli koroonaaeg ja neid koolitusi oli veebis, aga nüüd hakkab see jälle vähenema,“ toob mees välja. „See ei puuduta ainult puudega inimesi, kel on raske kohale tulla ja leida majutust koolituse ajal, lisaks muud mured väljaspool kodu (abivajadus toimingutel), vaid ka tavalisi inimesi. Ka neil on vahel raske leida võimalust tulla kuskilt kaugelt Tallinna ja ehk puuduvad ka vahendid kohapeal elamiseks, eriti töötuna,“ lisab ta.

Kui Riho oli osalenud mitmetel erinevatel joonestamise alastel kursustel, oli ta viimaks kindel: sel alal tuleb jätkata! Aga kas teha seda palgatöötaja või ettevõtjana? „Ma vist pelgasin pisut, et mind kardetakse niiviisi puhtalt kaugtöö peale võtta – kuigi koroonaaeg on tööandjad selles osas vabamaks teinud,“ tõdeb Riho. Samuti vajab ta vahepeal keset päeva hetke puhata ning iseenda peremehena on asi tunduvalt kergem.

Ka töötukassa töötaja soovitas proovida oma ettevõte luua. „Kuigi mul on 15 aastat ettevõtluskogemust, siis ma pisut kahtlesin. Töötukassa poolt anti küll soovitus ettevõte luua, aga sellele viimasele kindlale otsusele jõudsin ma ikka ise. Mind võlus vabagraafik,“ räägib Riho. „Lõpuks võtsin südame rindu ja otsustasin selle firma ära teha.“

Erivajadus ja vanus – pole vahet, kui päriselt tahad midagi teha!

Eriti kiiduväärt on see, et Riho otsustas taas ettevõtlusega alustada 50ndate eluaastate lõpul. Kuigi paljud pelgavad sel perioodil suuremaid elumuudatusi teha ning eelistavad stabiilsust, siis Rihol sellega seoses hirme ei olnud. „Ma ei mõelnud seda sammu astudes oma vanusele üldse. Vanus on suhteline. Võin öelda, et mu mõtteviisis ei ole küll midagi eriti muutunud, füüsiliselt võib-olla. Ma arvan, et inimene peaks tundma end just nii vanana, kui ta ennast tunneb ja mitte sellele mõtlema,“ arutleb ta.

Riho leiab, et kui inimene suudab vaatamata eale ja tervisele midagi suurt ette võtta, annab see elule mõtet juurde. „Ettevõtjana saad oma aega paremini planeerida ja kui jaksu napib, saab oma koormust ise planeerida. Täiskohal töötades ei pruugi see alati õnnestuda. Vanemas eas oled võib-olla tasakaalukam ja elukogenum ning see on ettevõtjale pigem plussiks. Ei oma tähtsust, kas oled 60 või 90 – karta ei ole absoluutselt mitte midagi. Kui ka ei õnnestu, siis see ei ole häbiasi, vaid kogemus. „Seega julgemalt, seltsimehed, julgemalt!“ – kui klassikuid tsiteerida,“ seletab ta.

Riho julgustab ka erivajadusega inimesi: „Ma olen natuke erinev ja ettevõte annab mulle tegevust. Kahjuks on paljud sarnasesse seisu sattunud inimesed jäänud… vegeteerima. Tean mõnda sellist inimest. Sa jäädki istuma ja muremõtteid mõlgutama. Tegutsemine viib sind aga edasi ning oled ühiskonnas tagasi.“

Aga kuidas Rihol endal leidub energiat ja tahtmist edasi rühkida? Ta jääb hetkeks mõtlema ja ütleb: „See on nagu harjumus, kogu aeg tahan midagi teha – päris nii ei saa, et istun teleka ees või surfan ainult sotsiaalmeedias. See konkreetne töö on ka mu jaoks huvitav, mulle meeldib seda teha.“

Abikaasa tugi oli oluline

Kuna Riho on varasemalt ettevõtlusega tegelenud, ei olnud tal vaja vastavat koolitust läbida. Tuli koostada äriplaan ja taotlus. Siinkohal olid suureks abiks tema naine ja töötukassa poolt määratud juhendaja. „Abikaasa elas mulle täiega kaasa, tema poolt on toetus täielik,“ kinnitab Riho.

Äriplaani koostamine polnud Riho sõnul üleliia keerukas – vähemalt tema jaoks. „Statistika näitab, et inimesed esitavad ettevõtluse alustamise toetuse taotlust kolm-neli korda, kuni see viimaks läbi läheb. Minul õnnestus kohe esimesel korral ja kindlasti paljuski tänu abikaasale,“ märgib Riho. Toetuse eest soetas ta joonestamiseks vajaliku riistvara.

Rihole meeldib ettevõtluse juures kõige enam see, et ta saab ise oma aega planeerida ning suuri otsuseid teha. „Ma võin mõnest tööst ära öelda, kui mulle see ei istu või millega ma ei pruugi hakkama saada. Püüan ikka jälgida, et teen päevas kaheksa-üheksa tundi tööd. Vahel läheb lõuna pikemaks, aga siis töötan hiljem kauem. Vajadusel teen ka laupäeval või pühapäeval asjad järgi. Eks minu järgi oodatakse, mul on ju kliendid ja kindlad tähtajad,“ kõneleb Riho.

Sellist tunnet pole tekkinud, et läheks palgatööle tagasi. „See oleks muidugi stabiilsem – eriti, kui pole veel kindlat klientuuri. Samas alati ei pruugi ka palgatöö stabiilsust tuua, sest sind võidakse koondada. Ja minusugune saaks koondatud esimesena, eriti kui ma alati kaugtööd teen,“ lisab ta.

Oma ettevõtte tulevikuplaanide hulgas näeb Riho seda, et saab ennast täiendada ja firmat edukat käigus hoida. „Kes teab, äkki tahan ka tulevikus ettevõtet laiendada,“ on ta optimistlik.

––-

Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse oluliseks plussiks on see, et absoluutselt iga täitmist väärt äriplaan saab toetuse. Ettevõtluse alustamise toetus on kuni 6000 eurot ning tegemist on summaga, mida ei ole vaja tulevikus tagasi maksta.

Ettevõtluse alustamise toetusest huvitujaid on iga aastaga järjest rohkem. Eelmisel aastal alustas töötukassa abiga 620 ettevõtet. Toetuse kohta saab lugeda kodulehelt www.tootukassa.ee.