Ei läe meelest, kui olin suvel maal vanavanemate juures "hoiul". Neil välikemps tarest 50 m kaugusel. Kui öösel tuli p--ssihäda, pidin soristama solgipange, mis oli piinlik. Välikemps tundus hirmutav -- see suur auk, ja hais, kärbsed... Olin tähele pannud, et vanaisa läks õhtul õue, võttis ajalehe kaasa ja pomises, et "vaatan, mis seal lehes uudist on". Läks muidugi kempsu. Ükskord, kui olin liiga palju tikreid söönud, oli mul vaja sama tee ette võtta. Haaarisn samuti ajalehe ja pobisesin, et lähen vaatan, mis lehes uudist. Millegipärast hakkasid kõik naerma ...!?
Nõuka-aegse karastusega kodanikel muret pole. koolivetsudes olid meetrikõrgusel luugi moodi uksed, mis loperdasid edasi-tagasi. Eks ürita seal sidet vahetada või kakada. Tundub, et häbitunde mahasurumine oli kasvatuslik taotlus. nn avalikud käimlad olid üldse usteta, näiteks Tallinna lauluväljakul. Tavaliselt mindi sinna kahekesi, sõbranna seisis ees, tõmbas seeliku laiali ja varjas sõbrannat. Naistel olid ka siis "päevad", aga toona polnud pärast vetsu võimalik käsi pesta, wc paberist rääkimata.
sellele, et kakamisel on oluline keha-asend ehk et õigeim on kakada nii, et keha on ettepoole umbes 35 kraadi all , siis toonased nõuka-aegsed jubedused peldikud olid sellest vaatest just need õiged . indiaanlased pole iial teisiti kakanudki, kui vaid kükakil . sest kui sa istud potil nagu kontori-toolil - samas asendis - siis sinu soolestik ei ole vaba , see on tegelt nagu keerdu-läinud aiavoolik piltlikult öeldes, kust vesi enam ei voola . . . sel teemal on palju kirjandust , ent inimesed ei hooli sellest . seetõttu on just eurooplastel ka palju soolte-haigusi .
aasia maades on kõigil wc-poti ees need poti-toolid, kus peale oma jalad panna, et saavutada see 35 kraadine nurk kehale . euroopas toodab neid toole näiteks Taani .pane Googlesse otsingusse TOILET STOOL - ja sa näed, millest ma räägin . minul on see olemas, sest ma hoolin enda tervisest . P.S. ei indiaanlastel ega aasia-maade elanikel ei ole soolte-haigusi . nõnda lihtsalt ON :-)
KOMMENTAARID (7)