Väga paljudel, kes on otsustanud elust lahkuda, on olnud depressioon või mõni muu vaimse tervise mure, millele ta ei ole piisavalt abi saanud.

Foto: Vida Press
Sirje Maasikamäe 13. september 2022 19:00

Eelmisel aastal võttis endalt elu 186 inimest. „Võrreldes 1990ndatega on langus olnud väga oluline, kuid viimastel aastatel ei ole häid uudiseid olnud,“ tõdeb kliiniline psühholoog  Anna-Kaisa Oidermaa. „Enamik suitsiide on ennetatavad, kuid suur suitsiidide arv näitab seda, et inimene on jäänud õigel ajal abita.“

Viimasel kümnendil on arvud püsinud üsna ühetaolised – igal aastal võtab endalt elu 200 inimese ringis.  Arvatakse, et tegelik enesetappude arv võib olla suuremgi, kui jõuab ametlikku statistikasse. „Jah, surmapõhjuste registreerimises võib olla erinevusi,“ tõdeb Oidermaa, vaimse tervise portaali Peaasi.ee tegevjuht. „On olemas ka nn ebaselge tahtlusega surmad. Mõnikord on vigastussurmasid, mille puhul ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist oli tõepoolest õnnetusega. Mõju võib avaldada ka suitsiidiga kaasnev häbimärgistamine.“

Eelmisel aastal suitsiidi läbi lahkunud 186st inimesest 149 olid mehed. „Mehed on rohkem ohustatud ja seda ka mujal maailmas,“ nendib Oidermaa.  Miks on meeste osakaal nii suur? Kas peapõhjus on see, et nad ei otsi abi? Kui suurt rolli mängib alkohol?

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99