HÜVA NÕU | Kuidas loobuda palgatööst ja alustada ettevõtlusega, säilitades oma sissetulekud?

Elo lõi pere peale gümnaasiumi ning seejärel suundus õppima personalitöötaja eriala, millega oli väga rahul. Asjade loomulikuks käiguks pidas ta tööle minemist ning on kokku töötanud 25 aastat palgatöötajana. Elol polnud väga suuri soove, pigem tahtis ta, et kulud oleksid kaetud, maksud makstud ja saaks ka elu ringi vaadata. Põhiliselt elati toona palgapäevast palgapäevani – kui saigi raha kõrvale pandud, siis pigem oli see tarbimiseks, mitte kapitali või vara kasvatamiseks.

Muutuste soov tekkis päriselt aga siis, kui sündis kolmas laps. Emapalk hakkas lõppema ja Elo tundis, et tahaks kauem kodus olla. Ta hakkas otsima võimalust, mida väikese lapse kõrvalt võiks teha. Ämma näol oli naisel olemas ka tugivõrgustik, kes oli nõus aitama. Elole jäid silma kuulutused, kus otsiti abilisi, kes käiksid ja aitaksid kodu korras hoida. Ta mõtles, et kuna ka ise kodus koristab, siis miks mitte proovida sissetulekut suurendada. „Palgatöölt ära tulla oli väga vabastav ja natukene ka positiivselt hirmutav tunne, et võtsin oma elu eest otsustamise enda kätesse,“ lausub Elo.

Ettevõtte loomine tundus „suurte poiste“ mängumaana

2019. aastal tekkis soov omale maja ehitada. Krunt selleks oli olemas ja tundus loogilisena, et kuna elati korteris, mis kuulus neile, siis pannakse korter müüki, saadakse sissemaks majalaenu jaoks ja võetakse laen. Saatuse tahtel sattusid Elo teele Starfish Academy koolitusmaterjalid. Üks koolitus rääkis ka halvast laenust ehk hea laen on see, mis katab sinu kulud ära. Halb laen aga see, kui ostad endale korteri/maja, elad seal sees ja maksad selle eest ise.

Sealt hakkas muutuma ka Elo mõtteviis ning korteri müügikuulutus sai ümber tehtud üürikuulutuseks. Kuni maja ehitati ja selleks, et rohkem laenu saada, oli vaja näidata ka sissetulekut, milleks oli üüri laekumine. Seejärel sai võetud suurem laen ning siiani maksab üle poole laenust kinni üürnik – korter on alles ja selle väärtus ajas muudkui kasvab.

Peale neid koolitusi hakkas Elo huvi tundma ka investeerimise vastu. „Tahtsin enda ümber leida samamoodi mõtlevaid inimesi. Minu ümber ei olnud kedagi, kes tegeleks ettevõtlusega, üüri, äri või aktsiatega. Näiteks ettevõtlus. Mul oli selline mõte, et see on väga raske ja seal peab väga palju enne selle alustamist üldse teadma,“ räägib ta ja lisab, et kui sind ümbritseb õige keskkond, siis sa ei pea kõike ise teadma, vaid sa pead leidma inimesed, kes seda infot omavad.

Kui ta alles kodukoristamisega alustas, siis Elolt küsiti, kas ta teeb ka ettevõtte. Tol ajal tundus ettevõtte loomine Elole aga midagi hästi suurt ja rasket. „Tundus, et see on nii-öelda „suurte poiste“ mängumaa ja midagi sellist, millega ma hakkama ei saa. Siis tuli mängu aga uudishimu ja mulle meeldib ennast proovile panna, et kas saan hakkama.“

Oma asja ajamine paneb sisemiselt põlema

Kliendid olid Elol juba olemas ning kui ta teenuse ära tegi, hakkas ta neile arveid väljastama. Kõrvalt käis ta ka palgatööl ja seega oli olemas kindlus, et palgapäevast palgapäevani elatakse ära. „Kui raha tuli lihtsalt arvele, siis kulus see kuidagi ära. Ettevõtte loomine oli mul aga algselt nagu hoius, sest sealt nii lihtsalt seda raha välja võtta ei saa. Nii hakkasidki sissetulekud kasvama, sest see jäi sinna pangakontole. Kuna olin aktsiaid uurinud, siis hakkasin kohe ka investeerima,“ lausub ta.

Elo avastas uusi investeerimisvõimalusi ning sai teada, et ettevõtte alt on palju mõistlikum aktsiaid osta. „Mäletan, et kui alles alustasin, siis olin jube uhke - mul oli kolmas pensionisammas ja ütlesin selle ka kuskil tutvusringkonnas välja, et minu eesmärk on see, et kümne aasta pärast on mul kolmandasse sambasse kogunud piisavalt raha, et saaksin osta esimese üürikorteri ja sealt hakata saama üüritulu. Ma investeerisin kolmandasse sambasse, panin selle maksimaalselt täis nii palju kui sai vastavalt minu palgale ja minu jaoks oli see väga hea plaan,“ selgitab ta.

Elo sõnab, et tal ei ole konkreetset eesmärki ega summat, kui palju ta tahaks teenida, aga oleks ilus kui saaks postiljonist (töö, millega naine kunagi alustas) miljonäriks. „Mul on seda hasarti ja ka palgatöölt ära tulek, et ajada oma asja - see on pannud mind sisemiselt põlema. Teen seda väga suure kirega, see tunne on juba hoopis teistsugune.“

„Näiteks olen loomas oma endisest töökaaslastest väikest rühma, et ka neid inspireerida seda teekonda ette võtma. See asi ei olnud meil varasemalt lihtsalt jutuks tulnud, aga ma loodan, et nad saavad minust inspiratsiooni. Kui mina sain hakkama, siis saavad ka nemad. See ei sõltu üldse ka vanusest. Näiteks mul on paar aastat veel ja 50 lööb ette. Ei ole mõtet karta, vaid tuleb hakata lihtsalt tegutsema,“ räägib ta, et oma ettevõtte loomisel ja unistuste täideviimisel ei mängi rolli ka vanus, vaid sisemine tahe.

Elo sõnab, et tihtipeale tutvusringkonnas rahast ja ettevõtlusest ei räägita ning osad ka ei mõista seda. Oluline on aga leida inimesed, kes toetavad ja aru saavad. „Ma tean võibolla oma järgmist sammu, mida tahan teada, aga ülejärgmist ma ei tea. Kui järgmise sammu ära teen, siis ülejärgmine tuleb iseenesest - ma lihtsalt usaldan seda protsessi. Liiga igav oleks, kui kõike ette teaks, aga sul peab olema kaugem eesmärk. Kuigi mul ei ole ka see paika pandud, vaid ma tahan lihtsalt tegutseda ja väärtust kasvatada, inspireerida teisi ja läbi selle, usun, et saan suurendada oma ringkonda, kes tegelevad ettevõtlusega,“ räägib ta.

Miks paljud inimesed ei saavuta majanduslikku heaolu?

• Valed uskumused ja mõtteviis ning teadmiste ehk rahatarkuse puudumine.

• Toetava keskkonna puudumine. „Kogukond on väga oluline ja kui sul seda ei ole, siis on mõistlik see ise luua,“ selgitab Elo.

• Kogemuste puudumine.