«Inimese keha – see on kõige laisem olevus maailmas!»

«Kõik, kes vastu suve üle pika aja või hoopiski esmakordselt jõusaali tulevad, soovivad kohe kiireid muudatusi oma välimuses. Mina neile valetama ei hakka. Nädalaga, isegi ühe kuuga pole veel mingeid märgatavaid tulemusi näha,» ütleb Lennart. «Meil on spetsiaalne algajate programm peaasjalikult istuvat tööd tegevatele inimestele, kes pole aastaid sporti teinud ja tahaksid nüüd taas alustada. Ja tulebki otsast alustada, sest enamikul meile tulevatest inimestest pole üldse mingeid lihaseid.»

Peamine põhjus, miks mehed nii ruttu vormist välja lähevad, peitub ebaõiges toitumisre˛iimis. «Süüakse küll õigeid ning täisväärtuslikke toiduaineid, kuid valel kellaajal. Õhtusöök on perekonnas päeva suurim sündmus, keedetakse ja küpsetatakse ikka südamest. Ja nii tekibki n.-ö. surnud ring – hommikul on õhtusest tugevast söömaajast paha olla, lõuna elatakse kuidagi niisama pirukate peal üle. Peetakse õhtuni vastu, et siis jälle küllastuseni süüa. Paraku muutub kõik õhtul sissesöödud ja kulutamata jäänud energia öö jooksul kehas rasvaks. Ühe esimese sammuna, treeningkava väljatöötamise järel, ütlen ma kõigile, et sellisest päevare˛iimist tuleb igaveseks loobuda. Tuleb taas hakata hommikust sööma. See on sageli raske – lihtsalt pole isu. Mina olen sellistel juhtudel soovitanud hommikul süüa oma lemmikroogi. Kartulisalatit, võileivatorti, igasugust head paremat. Ise teen endale hommikuti näiteks suitsuliharulle. Ja süüa võib täiesti puhta südamega, sest kõik need hommikused kalorid kulutatakse päeva jooksul ära,» ütleb Lennart.

Naiste toitumisprobleemid on hoopis teistsugused. «Nemad kurdavad alatasa, et söövad minimaalselt ja teevad trenni viis korda nädalas. Aga kaal ikka ei alane! Loomulikult ei alane, sest sellise näruse toitumise juures on keha viidud absoluutsele säästure˛iimile ja ta talletab kõik, mida süüakse, momentaalnselt rasvana. Sellise söömise juures on isegi õunast võimalik end paksuks süüa. Ainus võimalus säästure˛iimist välja tulla on taas hakata tasapisi sööma. Iga paari-kolme tunni tagant, väikeste portsude kaupa. Õige dieedipidamine ongi sõna otseses mõttes keha lollitamine. Ta ei tohi aru saada, et sa tahad kaalust maha võtta, vastasel korral läheb ta kohe üle säästure˛iimile,» on Lennarti sõnul õige kaalulangetamine maksimaalselt kilo nädalas. Kilo nädalas on võimalik maha võtta vaid peaasjalikult rasva arvelt. Suurem nädalane kaalukaotus läheb aga juba paljuski lihasmassi arvelt.

«Kaaluosuti näit pole absoluutselt tähtis. Tähtsad on vaid keha proportsioonid. Igale inimesele, kes meie juurde treenima tuleb, teeme täisprogrammi – mõõdame üle ja sisestame andmed arvutisse. Teeme treeningprogrammi. Paari kuu pärast mõõdame ta uuesti üle,» on Lennarti sõnul siis nende andmete pealt kohe näha, kus oleks vaja massi juurde kasvatada, kust aga maha saada. Ning nende andmete põhjal saab koostada ka treeningkava.

«Esimene ehmatus tabab algajaid tavaliselt juba nädalaga. Keha muutub. Kaalu võib isegi juurde tulla, sest lihastesse hakkab vesi kogunema. Aga kuu ajaga loksub asi paika. Allavõtmine jaguneb minu meelest kaheks – esimene etapp on riietes hea välja näha. See on suhteliselt kerge. Teine etapp on bikiinides või ujumispükstes hea välja näha. See nõuab juba hoolsat treeningut,» ütleb Lennart.

Aga üks levinumaid eelarvamusi, millega Lennart pidevalt võitleb, on see, et inimesed kardavad kohe Arnold Schwarzeneggeriteks või Inna Uitideks muutuda. «Kaks-kolm korda nädalas jõusaalis käies pole mingit ohtu «ambaaliks» muutuda,» kinnitab Lennart.

«Mul on palju hoolealuseid, kes tulevad tagasi saali pärast aastast pausi. Ilma treeninguta on kogu kulutamata jäänud energia paraku kõhu peale svammiks kogunenud. Kilogrammid tulevad ratsa, aga lähevad jalgsi,» meenutab Lennart vana rahvatarkust.

«Jõusaal on ainus koht, kus saab arendada kõiki lihaseid proportsionaalselt. Ning mis peamine – endale viga tegemata. Ostab näiteks täiesti treenimata inimene endale jalgratta ja kuu aja jooksul sõidab maha 30 kilomeetrit päevas. Ratta-

sport on küll väga kasulik – keha kõige suuremad lihased asuvad jalgadel –, kuid algajatel on suure hurraaga treenima hakates liigeseprobleemid väga kerged tekkima. Kõige hullem on see, kui inimene, kes viimati sportis keskkooli ajal, hakkab suure hooga tegema aeroobset trenni. Nii on sõna otseses mõttes võimalik oma keha ära lõhkuda,» hoiatab Lennart. Enne treenima asumist tuleks kindlasti konsulteerida mõne jõusaalitreeneri või spordiarstiga. Spordiarstiga, mitte perearstiga konsulteerimine on iseäranis vajalik neile inimestele, kes tahavad taas sporditegemist alustada mõne trauma või haiguse järgselt.

«Ühe päeva nädalas annan treenijatele täiesti vabaks, siis võivad kõik süüa, mida tahavad. Nimelt hakkab keha toiduga saadud liigset kalorihulka rasvaks talletama alles 36 tunni pärast, kui vahepeal pole trenni tehtud. Nii et laupäeval või pühapäeval võib vabalt pidada pannkoogipidu või teha õllerallit, kui esmaspäeval jälle trenni tulla,» ütleb Lennart.