Uudised

Tuuletõmbus ja keha kiirjahutus murravad külmetusega voodisse 

Kristel Kirss, 11. august 2004 00:00
KURK VALUS, RUTTU ARSTI JUURDE: Perearst Riin Lanno soovitab kurguvaluga kindlasti arsti juurde minna, sest kui vaevus tähelepanuta jäetakse, võib südame tervis ohtu sattuda.Foto: Joosep Martinson
Viimaste päevadega on pikenenud järjekorrad perearstide uste taga. Pea-, liigese- ja kurguvalu ning tilkuv nina rikuvad rõõmu soojadest suvepäevadest. Tervisehädades süüdistavad tohtrid kuumust, mis sunnib inimesi kodus ja autos aknaid lahti hoidma ning kliimaseadmetest jahutust otsima.

"Saba on sama pikk kui talvisel ajal," ütleb Lasnamäe Perearstikeskuse tohter Galina Glebova, et eelkõige on haigestumise põhjuseks tuuletõmme. Paari päeva tagustel koduvisiitidel pidi ta abi andma vaid külmetunud inimestele. Sama olukord on ka teistes polikliinikutes.

"Külmetushaigused on praegu esikohal, ehkki südamehaiged palavuse tõttu vaevusi tunnevad," kinnitab doktor Glebova. Suvel haigestunutesse suhtub ta tõsiselt, sest näiliselt tühise külmetuse tagajärjel võib organismi laastama hakata märksa kurjem tõbi. Perearst toob näiteks noormehe, kes tuli tema vastuvõtule tavalise külmetusega, kuid haigestus ravimise kestel kopsupõletikku. "Ma usun, et ta ei ole haigusre˛iimi rikkunud, kuid palavuse tõttu tahetakse end tuulutada. Piisab lahtisest aknast, ja tõbi on käes," ei välista tohter võimalust, et noormehe tervis sai uue põntsu avatud akendega autos või liinibussis, millega ta kodu ja perearstikeskuse vahet sõitis. "Keha äkiline jahutamine on väga ohtlik," manitseb Galina Glebova.

Kergemini külmetuvad kroonilised haiged

Perearst Riin Lanno OÜ Merelahe Perearstikeskusest eelistaks nii autodes kui ka kontorites konditsioneerile kliimaseadet. "Kliimaseade hoiab ruumis pidevalt ühtlase temperatuuri, seda saab ise reguleerida. Konditsioneeri kiputakse palavusega paraku kohe maksimumini keerama," teab perearst.

Jahutavate aparaatide pärast haigestujate riskigruppi kuuluvad esmajoones need, kellel juba on mingid kroonilised hädad, näiteks krooniline nohu või kurgupõletik, mis äkkjahutamise tagajärjel kipuvad ägenema.

"Kroonilise kurgumandlipõletikuga inimese kurgus elab tavaliselt haigusetekitaja bakter, mis külma saades võib põhjustada mandlipõletiku ägenemise," seletab Riin

Lanno ning soovitab kurgumandlite haigestumist võtta väga tõsiselt. Ravita jäämisele ja haiguse krooniliseks muutumisele võivad hiljem järgneda südamevaevused ja -kahjustused.

Värske õhk karastab, kui õhuvanne võtta looduses. Avatud aknast sisse paiskunud laheda tuule nautlejad on perearsti juurde jõudnud äkki väljalöönud kaelaradikuliidiga.

"See on korraliku tuuletõmbuse tagajärg, mida konditsioneerist ei saa. Inimene kurdab valu, kuid mitte ilmtingimata kaelas, vaid see ulatub õlast käeni," on Riin Lanno täheldanud, et vahel ei tea valukaebaja ise oma häda põhjust.

Konditsioneeri õhk loob haigusele soodsa pinnase

Perearstid toovad konditsioneeri ja kliimaseadmete puudusena esile omaduse kuivatada limaskesti. "Palavusega kaotab keha higistades niigi vedelikku. Konditsioneeri niisutamata õhk kuivatab veelgi nina-neelu limaskesti, mille tulemusel inimese vastuvõtlikkus haigustele ja viirustele suureneb," seletab FIEna töötav perearst Ingrid Täll.

"Näiteks tasub autos mõelda õhu suunamisele, et jahe õhk ei puhuks otse näole, kuigi see võib hetkel olla väga mõnus. Järgmisel päeval võib see tuua halva enesetunde."

Soojad suveilmad muudavad haiguste suhtes õrnemaks ka kõik kliimaseadmete või konditsioneeriga varustatud kontorites arvutitega töötavad inimesed. Peale jahedat õhku tootvate masinate kuivatab arvutikiirgus limaskesti.

"Need masinad koos tekitavad õhus staatilised laengud ning panevad tolmu kuhjuma. Me ise näeme vaid tolmukihti arvutiekraanil, kuid seda langeb ka meie nahale ja riietele, me hingame seda sisse. Hingamisteede ripsepiteel saab ülesande veel millegagi tegelda," selgitab perearst Ingrid Täll.

Samas leiavad tohtrid, et autode konditsioneeri ja kliimaseadme plussid kaaluvad mitmed miinused üles. Ohtlikum on, kui inimesel hakkab palaval päeval roolis paha või, mis veel hullem – ta minestab. Ebamugavuste vältimiseks soovitavad arstid kontorite ja autode konditsioneerid sättida n.-ö. heaolupiirile, et ei oleks liiga palav ega külm.

Kuiva ja jahedat õhku tootvatest seadmetest tulenevate võimalike hädade leevendamiseks soovitatakse rohkesti vedelikku juua. "Kui kurk juba kipitab, tuleb õhtuti kuristada – loputada kummeliteega," soovitab perearst Riin Lanno.

Külmetushaiguste puhul saab vastavalt sümptomitele enamikul juhtudel abi apteegi käsimüügiletis müüdavatest preparaatidest.

Ja tasub meeles pidada: keha kiire mahajahutamine ei ole mõistlik ega tervislik, eriti kui inimene pole karastatud.

Millal alandada palavikku?

Perearst Ingrid Täll ei soovita täiskasvanutele palavikuravimeid enne, kui kraadiklaasinäit ületab 37,8 pügalat. Selliseks puhuks võiks koduapteegis olla paratsetamooli. "Iseenesest 37,2kraadist palaviku sellega alandama ei peaks. Kui vaja, võib 4–6 tunni möödudes võtta veel ühe tableti paratsetamooli. Pigem tasub ettevaatlik olla analgiini ja ibubrofeeni sarnaste ravimitega, mis võivad mao limaskesta ärritada," õpetab Ingrid Täll.

Mis tahes külmetusravimi ostmisel tuleks enne apteekriga nõu pidada või uurida infolehte.