Mesilasmürk tõstab organismi vastupanuvõimet
«Olin kuu aega hädas, jalad tulid hulga aega enne mind voodist välja. Arstid ravisid, kuid päris terveks ei saanud. Kevadest, mil hakkasin mesilasi pidama ja nemad mind nõelama kukkusid, ei ole mul enam sellist viga küljes,» räägib Avo Meister, miks ta sohvriametist loobus.
Üsna samuti ravib oma kaelavalu ka Mummi talu perenaine Ülle, keda pinge turjas on piinanud juba 4–5 aastat. «Vene ajal oli mesinikel kindel taks – 10 rubla sutsakas. Õige ka, mesilane jätab ju ravides oma eluga hüvasti,» räägib ta. «Mõnikord on nõelamine kohe väga valus, teinekord ei saa arugi. Ilmselt sõltub sellest, kuhu nõel satub. Valusam on, kui see läheb närvi pihta. Aga pärast nõela on kaelavalu tuimem,» teab Ülle omast käest.
Inimesi, kes apiteraapiasse ehk mesilasmürgiga ravimisse usuvad ja Avo juures käivad, jätkub. Mesiniku sõnul on üks tema ehitajast sõber mesilase nõela otsas nagu mingi narkomaan. «Korra läksime vist liiale. Ütles, et tahab hästi kiiresti terveks saada. Tegime neli sutsu ära, tema ikka – pane veel viies ka. Viie minuti pärast ütles: tead, ma võin kõik juuksekarvad ja käekarvad ära lugeda. Justkui kananahk tuli peale – selline allergia lõi välja! Viies torge oli ilmselgelt liiast,» usub Avo. Aga sõpra see ei heidutanud – kui seljavalu käes, on ta kohe jälle kohal.
«Võtsin kord mesilasi haiglasse plaaniga hakata apiteraapiat tegema. Üks pääses minema, lendas haigla teise tiiba protseduuride tuppa. Meditsiiniõde, kes osutus allergiliseks, sai sutsata ja pidi peaaegu ära surema. Õnneks saime ta ravimitega tagasi,» hoiatab taastus-arst Hendrik Mägi omapäi apiteraapiat tegemast.
Kui mesinik ravib soovijaid n.-ö. metsikult ja sutsutahtja omal vastutusel, siis meedikud ei tee seda iial ilma eelneva tervisekontrolli ja allergiaproovideta. Hendrik Mägi sõnul kulub ainuüksi individuaalse tundlikkuse määramiseks kolm päeva. Kui neil päevil ei ole reaktsiooni tekkinud, alles siis võib ravi alustada. «Mõnikord võib allergia välja lüüa ka ravi kestel,» teab tohter.
Mägi sõnul ei ole riski ja pika testimisaja tõttu mesilasmürgiravi haiglates ega ka sanatooriumites kuigi populaarne. Pärast kolme proovipäeva peaks inimene läbima keskmiselt 10päevase ravikuuri, mis kokku muudab sanatooriumituusiku üsna kalliks. Seda enam, et ravi eeldab järjekindlat tervise – eriti neerude – kontrolli. «Mürk on ikka mürk ja kui neerud on nõrgad, võib ravi inimest hoopis kahjustada,» hoiatab Mägi.
Kuna omapäi ravitsemisele keegi kätt ette panna ei saa, tuletab tohter meelde, et nõelatav koht eelnevalt vähemalt alkoholiga üle hõõrutaks. «Alkohol neutraliseerib osa mürgist,» märgib ta ja soovitab ka mõningaid allergiaravimeid käepärast hoida.
Kui mesilane on nõelanud, ei tohi nõela käega välja võtma hakata, sest mürgipõieke on nõela küljes ja sellest kinni haarates surute veelgi rohkem mürki kehasse. Õige oleks nõel välja võtta pintsettidega või krapsata küünega.
Kui mesilane end pärast torget lahti kangutab, jääb peale nõela alati maha ka tükikesi tema tagakehast, nii et kui mõni mesilane pärast sutsu paarkümmend minutit elabki, on hukk igal juhul kindel. «Herilane paneb püksisäärde sattudes nagu õmblusmasin tikk-tikk-tikk. Esimene mürgilaik on suur, viimane juba päris pisike, aga nõel jääb talle alles ja hing sisse,» toob Avo välja kahe nõelava putuka erinevuse..
Kuigi enamiku tarusid on Avo metsast kanarbiku kõrvalt koju tagasi toonud, et mesilinnud saaksid talveks valmistuda, pole ravimisega külmade saabumiseni mingit probleemi. «Talvel küll ei taha peret torkida, kuid vahel saab isegi detsembrini hakkama, ilma et pere häirimine mesilaste agooniaga lõpeks,» ütleb kogenud mesinik.
Usutakse, et mesilasmürk suurendab organismi üldist vastupanuvõimet ning koondab keha jõuvarusid, võitlemaks teiste haigustega. Peale selle vähendab mesilasmürk närvi- ja liigesevalusid, normaliseerib vererõhku ja stimuleerib kesknärvisüsteemi. Abi on saadud ka halvasti paranevate nahahaavandite ning bronhiaalastma, veenipõletike ja arterite ummistuste korral. Kuigi ägedasse staadiumi jõudnud haiguste raviks mesilasmürgist ei piisa, võib sellest abi olla krooniliste hädade leevendamisel.
Kui inimene talub mesilasmürki hästi, lastakse mesilasel teda keha bioaktiivsetesse punktidesse nõelata (seda tehakse haiglas, ja et mesilane oskaks õigesse kohta susata, hoitakse teda pintsettide vahel). Ravi alustatakse kolmest nõelamisest, iga päev lisatakse üks nõel, kuni jõutakse kümneni. Keskmiselt jätab ühe ravikuuriga elu 110 mesilast.
Kuigi mesilasmürki on uurinud paljud põllumajanduse ja metsandusega seotud instituudid, pole mürgi toime teaduspõhiselt lõpuni selge. Apiteraapia suurimaks probleemiks on see, et mürgi kogust on raske doseerida, samuti on allergiaoht väga suur. Mesinikud, kes saavad vahel 100 torget korraga, teavad, et mõni suts on valusam ja läheb rohkem paiste kui teine. Keskmiselt satub iga nõelamisega organismi 0,4–0,5 milligrammi mürki.
Apiteraapia ei sobi neeru- ja maksahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, tuberkuloosi, palavikuga kulgevate nakkushaiguste, mädaste põletike, suguhaiguste ja psüühiliste haiguste korral, samuti rasedatele.
Allikas: taastusarst Hendrik Mägi
«Ei ole looduses teist nii väikest töökat elusolendit, kelle elutegevuse tulemusena saaks nii palju inimese tervisele kasulikke ja bioloogiliselt aktiivseid tooteid,» kiidab taastusarst Hendrik Mägi mesilinnukesi.
100 grammi õietolmu toiteväärtus võrdub seitsme kanamunaga. Kaks supilusikatäit õietolmu katab inimese ööpäevase valguvajaduse, üks mesitaru võib suve jooksul toota 10 kilo õietolmu.
Õietolm aitab väsimuse korral, parandab söögiisu ja suurendab südamelihaste tööjõudlust. Samuti normaliseerib see hormonaalsüsteemi tööd, aeglustab vere hüübimist, tugevdab kapillaare, vähendab vere kolesteroolisisaldust, pidurdab mikroorganismide kasvu soolestikus ning suurendab vaimset ja kehalist töövõimet. Veel usutakse, et ravikuur õietolmuga toob tagasi elutahte, parandab jumet ja vähendab kortse. Õietolmu võetakse 1–2 teelusikatäit kolm korda päevas umbes pool tundi enne sööki.
Tegemist on hapendunud õietolmuga, mis moodustub kärjes õietolmu piimhappelisel käärimisel. Mõjub hästi üleminekueast tulenevate vaevuste korral. Meega segatuna sobib maksahaiguste ja jämesoolepõletike raviks.
Looduslik antibiootikum, mis leevendab põletikke. Sisaldab 55% valku, 30% vaha, 10% eeterlikke õlisid, 5% õietolmu. Taruvaik aitab valu tuimastada, kiirendab haigustest taastumist, laiendab kapillaare ja tugevdab immuunsüsteemi.
Vähendab vere kolesteroolisisaldust, parandab und ja meeleolu, ergutab ainevahetust ja vereloomet ning sobib hästi suhkruhaigetele. Samas ei tohi mesilasema toitepiima võtta enne magamaminekut – võib põhjustada unetust. Liigtarvitaja riskib passiivseks muutumisega. Ei sobi neerupealiste haiguste ega ägedate infektsioonide korral.
Mesi Üks kilogramm mett andvat kaks ja pool korda rohkem energiat kui sama kogus liha. Väidetavalt hoiab kaks lusikatäit mett hommikul ja kaks õhtul korras seedimise ja vereringe, peletab stressi, väsimuse ning kõik külmetushaigused. Kindlasti sööge mett antibiootikumikuuri ajal. Nimelt takistab mesi kasulike bakterite hävingut jämesooles. Suhkruga toidetud mesilaste meel raviomadused puuduvad.
Kommentaarid (0)