Kõrvaküünlad – kas uus imeravim

Kaja Roomets 18. veebruar 2005 00:00
Kaks aastat tagasi olid kõrvaküünlad Eestimaal nii kuum sõna, et “Terevisiooni” ja “Pealtnägija” saatejuhid lasid suisa kaamerate ees oma kõrvu puhastada.

Tartu Tervisekeskuse juhataja Dagmar Seli sõnul jooksid inimesed pärast saadet kõrvaküünaldele tormi ja protseduure tellisid isegi need, kellel eales polnud kõrvadega probleeme olnud. Mõni eriti agar kodanik lasi kümme päeva järjest oma lõõre puhastada. Lisaks kõrvavaigu eemaldamisele pidi küünaldest abi olema unetuse, peavalu, kontsentreerumisraskuste ja migreeni korral ning loid ainevahetuski muutuvat kiiremaks. Lisaks aitavat kõrvaküünlad kesknärvisüsteemi erutus- ja pidusrdusprotsesside vahel tasakaalu saavutada.

Medex Päevakirurgia Eraklii-niku kõrva-kurguarsti Valdur Tälli arvates on kõrvaküünalde raviefekt pigem psühholoogilist laadi: “Kui inimene usub, et need aitavad, siis enesetunne võib tõepoolest paraneda.” Tälli kinnitusel ei asenda kõrvaküünlad siiski arsti määratud ravi. Samuti ei pääse küünla põlemisfaasis toimuv rõhu vaheldumine kuulmekäigus asuva närvitüve kaudu siseorganeid mõjutama.

“Imeravimit, sellist, mis inimese ühe protseduuriga terveks teeks, pole olemas ja seda ei maksa ka kõrvaküünalde puhul oodata,” ütleb Dagmar Seli. Seepärast on tema sõnul suurem osa patsiente tänaseks juba uutele jahimaadele siirdunud – kaaniravi või turbamähiste manu. Küünlaid käivad ostmas vaid need, kes tõepoolest on nende abil oma terviseprobleemi kontrolli all hoida suutnud.

Küünlad käsimüügis

Et küünlad on müügil nii apteekide käsimüügilettides kui ka taastusravikeskustes, siis püüavad inimesed end sageli ise kodus tohterdada. Oma aastates ema pärast tunneb näiteks muret tema Valgas elav tütar Marje: “Kaks-kolm korda nädalas kasutab ta kõrvaküünlaid, enda sõnul reguleerib ta vererõhku ja peavalu. Aga minu arvates on ta kõrvad juba haiglaselt puhtad, tal on lihtsalt kuulmisnõrkus.”

Tälli möönab, et selline kartus on täiesti põhjendatud, sest kui kogu aeg kuulmekäiku kõrvaküünalde ja ka vatitikkudega puhastada, võib kuiv nahk tekitada kõrvas põletiku.

Seli manitseb, et enne kui hakata kõrvaküünlaid kodus kasutama, on soovitatav siiski vähemalt üks protseduur teha tervisekeskuses, kus koolituse saanud terapeudid õpetavad, kuidas nendega ringi käia, ja annavad nõu näidustuste ja vastunäidustuste osas.

Iidne raviretsept

Seli sõnul kasutati kõrvaküünlaid juba iidses Hiinas, Indias, Tiibetis, Egiptuses ja Ameerikas indiaanlaste poolt. “Mõnes paigas tehti koonuseid juba ka vahast või muudest põlevatest materjalidest, osa indiaani suguharusid kasutas selleks aga torusse keeratud paberit. Paljudes kultuurides peeti kõrvakoonuste või -küünalde protseduuri spirituaalseks toiminguks, mis ergutas vaimu. Tänapäeval on kõrvaküünlad tehtud linasest või puuvillasest riidest, mis on immutatud parafiini või mesilasvaha ja ravimtaimedega.

Loodustoodetele spetsialiseerunud Valentina Droogi tootmisjuhi Loreida Tškonija sõnul on protseduur lihtne: patsient heidab külili ja ta kõrvalestale tehakse kerge massaa˛. Seejärel sätitakse koonuseline kõrvaküünal tihedalt kuulmekäiku ja pannakse ülevalt põlema. Õhu soojenemise tulemusena tekib kõrvakanalis vaakum. Soojuse toimel pehmeneb seal olev vaik ja vaakumi toimel tõmmatakse see kõrvaküünla koonusesse. Küünalde põlemise ajal on kuulda nõrka praginat ja kahinat, mida tekitab vaigu eemaldumine kõrvast. Kogu toiming on oma olemuselt lõõgastav.

Õige asetuse korral ei tohi kõrva ja kõrvaküünla alumise otsa vahelt tulla suitsu. Ühe küünla põlemisaeg on umbes 10 minutit. Kui märgistus puudub, siis võib lasta ära põleda 2/3 küünla pikkusest. Sama protseduuri korratakse teise kõrvaga. Seejärel puhastatakse kuulmekäigud vatitikuga sinna kogunenud vaigust ja mustusest.

Pole kiitusega kitsid

45aastane bussijuht Arvo on varasematel aastatel lasknud kõrvavaiku eemaldada polikliinikus. “Aga mõne aja pärast oli tarvis sinna tagasi minna, vahed jäid järjest lühemaks!” Kaks aastat tagasi tiris abikaasa vastupunniva mehe vägisi tervisekeskusesse. “Protseduuride arvu ma enam ei mäleta, aga seniajani on rahu majas, kuulen mõlema kõrvaga.”

Hilja, 57, kannatas aastaid kõrvade kumisemise pärast. “Peast käis läbi nagu kõrgepingeliin, perearst ütles, et see on mul vanadusest, ja soovitas sellele mitte tähelepanu pöörata. Aga kuidas see on võimalik, kui sumin öösel magada ei lase.” Kumisemine lakkas pärast seda, kui naine tegi kuu ajaga läbi kaheksa protse-duuri.

Kroonilise nohu käes aastaid vaevelnud Aveli, 32, sai enda sõnul samuti abi kõrvaküünaldest.

Küünlad ei asenda kõrvade loputamist

VALDUR TÄLL, Medex Päevakirurgia Erakliiniku kõrva- ja kurguarst : l “Vaigu tekkimine ja vaigunäärmete olemasolu on niisama loomulik kui higi tekkimine ja higinäärmed. Vaigu roll on kõrva kuulmekäigu ja kuulmekile kaitse. See on pruunikas ja spetsiifilise lõhnaga ning seda selleks, et putukad ei roniks kõrva. Loomulikult peab vaik eemalduma ise, kuulmekäiku pole vaja ise puhastada – vaik lükatakse välja lõualuude liigutamisega. Kui vaik tõepoolest kõrva jääb, peab kuulmekäik olema juba põletikuline või on siis tegemist anatoomilise eripäraga. Kõrva kallal pidev urgitsemine kahjustab vaigu- ja rasunäärmeid, nahk muutub kuulmekäigus kuivaks ja see võib viia põletikuni. Sagedase kõrva puhastamisega võib vigastada kuulmekäigu nahka, põletiku tagajärjel võivad seal tekkida isegi paised."