EELISTAB VAKTSIINILE TERVISESPORTI JA ÕIGET TOITUMIST: Oma pere tarbeks segab Galina Ader juba novembri algul valmis segu: 4 purustatud küüslauguküünt, 4 spl mett, hakitud sibul ja 2 sidruni mahl. «Maitseelamusi otsida ei maksa, kuid gripi vastu on see asendamatu – 2 supilusikatäit päevas, soovi korral võib kogust suurendada,» õpetab Ader.Foto: Aldo Luud
Uudised
3. november 2005, 00:00

«Miks peaks inimene laskma ennast haigeks süstida?» (10)

«Gripp tekib üleväsimuse ja pideva vihkamise tõttu,» ei näe füsioterapeut Ragna Haavamägi vaktsineerimisel mingit põhjust. Lümfiterapeut Galina Aderi arvates põhjustab vaktsiin nõrga immuunsüsteemi korral tõsiseid tüsistusi.

VillaMedica füsioterapeut Ragna Haavamägi nimetab kaitsepookimist pimesüstimiseks – kuigi inimene ei tea, mis ainet ja mille vastu talle sisse torgitakse, loodab ta heauskselt, et süstimise hetkest alates on ta igasuguste viirushaiguste eest vähemalt pooleks aastaks kaitstud.

«Miks peaks inimene laskma ennast ise haigeks süstida? Tean mitut juhust, kus pool kollektiivi laskis ennast sügisel vaktsineerida, skeptikud aga mitte. Tõeline nöök, aga grippi jäid, ja veel mitu korda järjest, just poogitud kodanikud.» Füsioterapeudi sõnul kannab vaktsiiniaktsioon ühest sõnumit: ka farmaatsiatehased tahavad kasumit teenida.

«Millegipärast ei räägita sugugi sellest, milliseid tüsistusi vaktsineerimine põhjustab ja kellele on see vastunäidustatud,» arutleb alternatiivmeditsiinist huvituv

Haavamägi. «Gripp tekib üleväsimusest ja pidevast vihkamisest. Ohvrimeelsed kannatavad samuti teistest sagedamini viirushaiguste käes,» võib grippi Haavamäe sõnul nimetada ka märtrite haiguseks.

Seega – kes külmal ajal on kolm-neli korda gripiga tõvevoodis, unustagu jonn ja viha, puhaku ennast kõigepealt välja. «Haigus antakse inimesele selleks, et ta areneks ja hakkaks mõtlema. Aga mis seos on mõtlemisel kaitsepookimisega?» Ragna Haavamäe hinnangul pole sellist vaktsiini leiutatud, mis absoluutselt kõikidele ühtviisi mõjub ja haigestumisest päästab.

Galina Aderi sõnul haigestuvad sagedamini grippi kontoriinimesed, kes päev otsa istuvad kinnises ruumis arvuti taga. «Haigus saab alguse alateadvusest. Kes on vaimult nõrk ja elab pidevas hirmus, selle füüsiline keha jääbki haigeks. Vaktsineerimine pole päästerõngas, vaid vastupidi – nõrgenenud organismis löövad ka teised hädad välja.»

Loodusraviarst Valentina Tškonija on vaktsineerimisest rääkides leebem: kas teha kaitsepookimine või mitte, see on ikkagi inimese enda otsustada. Ja usk on sageli kõige parem rohi.

«Ametliku statistika andmetel aitab gripivaktsiin 60% kaitsesüstimise läbi teinud inimestest. Kuidas seda kindlaks teha? Kuidas haigustekitajaga kergelt nakatatud organism lisakoormuse juures hakkama saab, on väga individuaalne ja selgub enamasti ainult katse-eksituse-meetodil,» ütleb Tškonija.

Tškonija sõnul peaksid vaktsineerimist kaaluma eelkõige nõrgenenud immuniteediga inimesed. «Kindlasti tuleks meeles pidada, et riskirühma kuuluvad allergikud ja et gripi puhul antibiootikumid ei aita. Suurim viga on püüda viirushaigust antibiootikumidega ravida,» hoiatab loodusraviarst.

Et vaktsiin efektiivsemalt mõjuks, soovitab loodusraviarst nädal enne kaitsepookimist hakata looduslikku C-vitamiini tarvitama: süüa sidrunit, kiivisid, kibuvitsamarju ja juua sõstramahla.

«Hoidke jalad ja käed soojas, jooge päevas 6–8 klaasi vett – kes joob palju, see ka pissib palju ja uhub šlakid organismist välja. Sööge küüslauku ja mädarõigast – see stimuleerib kõhunääret, see omakorda hoiab veresuhkru normaalsel tasemel,» kinnitab Tškonija. Kellel veresuhkur korras, see naljalt grippi ei jää.

Lümfiterapeut Ader peab vaktsiinist tõhusamaks tervisesporti, lõõgastavaid massaaže ja õiget toitumist. Gripi vastu pole ta end iial vaktsineerida lasknud. «Milleks? Igat asja ei maksa ka karta.»

Homöopaadid: vaktsineerimine hävitab immuunsüsteemi

Eesti homöopaadid juhinduvad Nobeli alternatiivpreemia võitnud homöopaadi George Vithoulkase uuringutest, mis kinnitavad, et tsivilisatsioonihaiguste üheks süüdlaseks ongi vaktsineerimine. Näiteks multiskleroos on läänemaailmas laialt levinud, aga täiesti tundmatu aafriklaste, aasialaste ja lõunaameeriklaste seas, kes ei ole lääne meditsiiniga kokku puutunud.

Homöopaadid ütlesid juba 200 aastat tagasi, et kroonilised haigused tekivad keemilistest preparaatidest. Kõik meditsiinilised preparaadid, sealhulgas vaktsiin, on keemilised. Need vigastavad homoöpaatide organismi, hävitavad immuunsüsteemi ja kutsuvad esile tüsistusi.

Homöopaadid võrdlevad organismi kindlusega. Kui väikelinna kaitsevad valvurid, siis vaktsineerimine tapab need kaitsjad. Kui vaenlased tulevad, siis pommitatakse oma territooriumi antibiootikumidega. Homöopaatide sõnul võetakse ka viimaseid liialt kergekäeliselt – kärbest minnakse tapma aatomipommiga, mis lööb segi terve süsteemi.

Väikelast tuleb homöopaatide arvates ilmtingimata mõne haiguse vastu vaktsineerida, kuid õigel ajal. Homöopaatidel on selle tarbeks välja töötatud inimorganismi madalseisude graafik (madalpunktides ei tohi vaktsineerida ega teha plaanilisi lõikusi). Kui näiteks esimese kahe elunädala jooksul võib last julgesti vaktsineerida, siis sellele järgneb mitme nädala pikkune aeg, kui organism on nõrgestatud ja kaitsepookimist ette võtta ei tohi.

Marilin Vikat