Kes peab mitteametlikud rannad korras hoidma? (4)

Vääna-Jõesuu rannas puhkavale Anule see paik meeldib. “Vähem rahvast. Näiteks Piritale ma küll minna ei tahaks,” toob ta esile ranna head küljed, ent leiab kohe ka puudusi: “Alati võiks mänguasju ja atraktsioone olla. Ja igal hetkel oleks kasulik ka rannavalve.”

Samuti tunneb ta puudust söögikohast. “Võiks olla võimalus kas või juua osta,” leiab Anu. “Ja tualetid peavad absoluutselt olema!” ütleb ta, ehkki hindab Vääna-Jõesuu randa puhtaks.

Lohusalu rannas naudib koos sõbrannade ja lastega päikest ja vett Ester. Ta on paigaga üldiselt rahul. Ranna puhtus oleneb tema arvates puhkajatest. “Siin käivad väga paljud emad lastega,” märgib Ester, et pidutsejaid satub Lohusallu vähem. Ka ise on ta rannas hoolas – oma prahi viib ta alati kaasa.

Söögikohtade puudumine Estrit eriti ei häiri. “Niikuinii võtame kõik söögid randa kaasa, kui lastega tuleme. Ning jäätisepoisid ka ju käivad,” viitab ta õpilasmaleva lastele.

Rannavalve võiks muidugi olla, ehkki: “Kui lapsed lähevad vette, siis hoian neil silma peal.” Ester ei usalda vetelpäästet ka suurtes Tallinna randades. “Laps kaob teiste inimeste vahele lihtsalt ära,” kardab ta. Kõige rohkem sooviks Ester aga randadesse tualette.

Vääna-Jõesuu saab rannahoone

Vääna-Jõesuu rand on nüüd Harku valla hõlma all. Abivallavanem Sulev Roosi sõnul sai vald selle riigilt endale eelmisel aastal. “Sai tehtud detailplaneering ranna kohta ning olemas on ka rannahoone koht,” kinnitab Roos, et rannahoone valmib loodetavasti 2008. aastal.

Vetelpääste on rannas varem tegelikult olnud. “Ostsime kõik asjad ära omal ajal, aga õnnestus ainult umbes viis ilusat ilma sellel suvel. Vetelpääste lihtsalt magas,” ütleb Roos. Praegu ei ole vallal raha vetelpäästjate palkamiseks ning rand ei ole ka ametlikuks kuulutatud.

Praegu Vääna-Jõesuu randa ainult koristatakse. “Õpilasmalev koristab, kogu aja siblivad seal ringi,” ütleb abivallavanem, kelle sõnul ei oska puhkajad kahjuks puhtust hoida. “Õhtuti on rand nagu sõja tallermaa.”

Ka tualettruumid olid varem rannas olemas. “Need lükati merre,” kurdab Roos. Samuti on aeg-ajalt merre tassitud riietuskabiine. Praegu on neid rannas kolm.

Kes on omanik? Kes vastutab?

Keila vallavanema Kadri Kreismani sõnul ei ole Laulasmaa, Lohusalu ja Kloogaranna plaaž valla omanduses, mistõttu pole seal ka mingit rannaelu arendamist.

Enamjaolt on supluskohad riigimaal, Lohusalu rand osaliselt ka eramaal. Riigile kuuluvad rannaalad on vallavanema sõnul õigusaktidega määratud maavanema ja keskkonnaminis-teeriumi hoole alla. “Valla heakorraalased pöördumised nende ametkondade poole ei ole seni tulemusi andnud,” ütleb Kreisman.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Agnes Jürgens viitab, et sõltumata maa omandivormist on heakorra tagamine kohaliku omavalitsuse ülesanne: “Vastasel juhul järelduks, et omavalitsusel ei ole mingit kohustust paigutada asulates üldkasutatavaid prügikaste – kõik võiks ju olla vaid kinnistuvaldajate ülesanne.” Just seepärast maksabki riik omavalitsusele tagasi 75% olmejäätmete ladustamise tasust.

Harju maavalitsuse maaosakonna juhataja Jaan Marki kinnitusel maavalitsus randade eest ei vastuta. “Meie oleme riigimaa ajutised valitsejad ainult siis, kui seal veetakse trosse või kaableid,” selgitab ta. Maavalitsusel puudub õiguslik pädevus ja rahalised vahendid reformimata maa heakorrastamiseks.

Agnes Jürgens keskkonnaministeeriumist leiab aga, et ranna korrashoid oleneb siiski inimestest endist: “Kas ikka peab iga inimese selja taha panema prügikoguja ja näppu viibutava inspektori? Selleks, et keskkond puhtana hoida, peaks ju piisama igaühe oma tahtest ja hoolest.”

Nõuded ametlikule supelrannale

Veekogu peab kuuluma vähemalt heasse kvaliteediklassi.

Heitevee suue peab olema vähemalt 200 meetri kaugusel supelranna välispiirist.

Supluskoht peab olema liivase või kruusase põhjaga ning seal ei tohi olla allikaid.

Suplemiseks kasutatav veekogu osa peab olema eraldatud hoiatusmärkidega.

Veekogu sügavus ujumisterritooriumil ei tohi olla üle 1,8 meetri täiskasvanutele ning 0,7 meetri lastele.

Pinnas supelrannas ei tohi olla liiga niiske.

Veesõidukeid ei tohi kasutada lähemal kui 150 meetri kaugusel veekogu ujumisosast.

Toitlustus-, kaubandus-, teenindusehitised, samuti käimlad ja parkla peavad asuma vähemalt 100 meetri kaugusel veepiirist.

Supelranna ja parkla vahel peab olema kõrghaljastus.

Supelranna puhke- ja teenindusalal peavad olema asfalteeritud või sillutatud juurdepääsuteed vetelpääste hoonetele.

Supelrannas peavad olema:

1) hoone või ruumid vetelpääste valvepersonalile

2) riietuskabiinid

3) joogiveekraanid

4) dušš – merevee ja vetikarikka järvevee puhul

5) eraldi käimlad meestele ja naistele (vähemalt üks käimlakoht 200 supleja kohta)

6) prügiurnid ja -konteinerid

Hooned ja rajatised peavad olema projekteeritud ning ehitatud liikumispuuetega inimeste vajadusi arvestades.

Nõuded supluskohale

Suplusvesi, mida kasutab vähemalt 100 inimest ööpäevas, peab olema silma järgi puhas ja vastama kehtestatud kvaliteedinäitajatele.

Allikas: Riigi Teataja