«Minu laps. Ta oli nii ehmatavalt pisike!» (17)

Pärast vaevalist sünnitust sõidutati kuuendal raseduskuul ilmale kiirustanud laps kohe lastehaiglasse. Kurnatud Aili nägi vaevalt leivapätsi suurust beebit vaid hetke. «Ta ei teinud häält,» mäletab ema.

Siimu sünnikaal – 918 grammi – langes esimestel elupäevadel veelgi. Ees ootasid kriitilised nädalad, kui üks halb uudis järgnes teisele. Veremürgistus, hingamisraskused ja hapnikusõltuvus, südame- ja silmaoperatsioon, arengupeetuse oht, loetleb Aili. Noore ema ainus mõte oli: jääks ta ometi elama! «Ma nutsin kogu aeg, päevade viisi,» ütleb naine. Tema kaks eelmist rasedust olid katkenud viiendal kuul, Siimu oodates lebas ta peaaegu kogu aeg voodis. Ka looduse arvelt napsatud aeg, kui beebi pidanuks olema veel ema kõhus, tuli veeta haiglas.

Eestis sünnib enneaegsena 5–7% lastest

Väikese Siimu probleemid olid enneaegsetele üsna tavapärased, selgitab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku vastsündinute osakonna vanemarst-õppejõud Marja-Liis Mägi.

Mis võis olla Siimu enneaegse sünni põhjus? Üks põhjusi võis olla sünnitusteedest leitud mikroob, vastab arst. Enneaegse sünnituse võibki esile kutsuda nakkus sugu- või kuseteedes. Vahel põeb ema haigust, mis läheb nii kriitiliseks, et rasedus ei saa jätkuda, selgitab arst.

Eestis sünnib enne õiget aega 5–7% lastest, mõnes riigis rohkemgi. Sünnitada lubatakse ka rasket haigust põdevatel naistel, näiteks suhkruhaigetel. Enneaegsus ei kao päriselt kunagi, ütleb Mägi.

Arsti sõnul kasvab järjest ka keisrilõigete hulk. Näiteks rasedusmürgistuse korral tuleb enamasti otsustada keisrilõikuse kasuks. Laps ei talu tavapärast sünnistressi ka juhul, kui ta on enneaegne või liiga väike.

Meedikud on rahul, et Eestis on oluliselt vähenenud vastsündinute suremus. Üha arenev meditsiin aitab ellu jääda järjest pisema kaaluga vastsündinuid, tõdeb vanemarst-õppejõud Heili Varendi.

Nõukogude ajal oli ju nii, et kui laps sündis enne 28. rasedusnädalat, peeti teda abordilooteks. Sünnitus toimus günekoloogiaosakonnas ja vastsündinu toodi lastetuppa alles siis, kui ta häält tegi. «Need alla kilosed enneaegsed, kes tollal ellu jäid, olid küll õnnesärgis sündinud,» tõdeb Varendi.

Elule on aidatud ka veidi üle 400grammised beebisid

Alates 1992. aastast on vastsündinute eluks sobilikkuse ehk võimelisuse piir meilgi 500grammine sünnikaal ja 22nädalane vanus, tavaline rasedus kestab 40 nädalat. Elule on aidatud ka veidi üle 400 grammi kaaluvaid lapsi.

Viimaste aastate andmed näitavad, et 75% väga väikestest enneaegselt sündinuist jääb ellu. Selle töö eest väärivad kiitust günekoloogid, ämmaemandad ja lastearstid.

Enneaegse lapse kopsud ei suuda toota surfaktanti, ainet, mis hoiab kopse kokku langemast. Alates 1995. aastast on ka Eestis kasutusel kunstlik surfaktant, mis viiakse hingamistoru kaudu kopsu. Tänu sellele ja teistele nüüdisravivõtetele on enneaegsete laste suremus Eestis vähenenud mitu korda.

Sügavalt enneaegseid ohustab ka silmakahjustus. Liiga vara sündinud lapse silmakoed on ebaküpsed, üks silmakiht võib irduda. Abi on laseroperatsioonist, mida teevad Tallinna silmakliiniku arstid.

Enneaegsel võib tekkida ka naha kollasus ja kehvveresus. Meedikud pleegitavad lapsi siniste lampide all, turgutavad raua ja vitamiinidega ning püüavad toetada luuüdi. Enneaegse tita seedetegevus on ebaküps, ta ei oska tükk aega imeda ega neelata ning saab toitu sondi abil. Tohtrite tööd ja beebide kosumist kergendab usaldusväärne tippaparatuur: inkubaatorid, monitorid, hingamisaparaadid, elustamislauad jpm. Nii näiteks on vastsündinute imepeenike kanüül tavalisest kolm korda kallim. «Kui näitan tudengitele 2 cm laiust plastpaelakest, mis on vajalik kilose lapse säärelt vererõhu mõõtmiseks, siis nad ahhetavad – aparaat on nii pisike,» ütleb Varendi.

Et riik jääb kalli aparatuuri soetamisega hätta, on teretulnud abi väljastpoolt. Viimati kogus «Jõulutunnel» raha reanimobiilide ostuks. «Oleme arengus jõudnud selleni, et välismaal sündinud enneaegse beebi toob sanitaarlennuk Tallinna ja reanimobiil Tartusse. Minul on olnud kaks sellist patsienti,» ütleb Mägi.

Minibeebid jäävad arstide vaatevälja hiljemgi

Arstid jälgivad väikese sünnikaaluga laste elukäiku ka pärast seda, kui nad haiglast koju on läinud. Emad käivad lapsi arstidele korrapäraselt näitamas vähemalt kolm esimest aastat. Ka väljaspool Tartut ja Tallinna elavad lapsed on arstide vaateväljas. «Eesti Teadusfond rahastas uuringut, mis jälgib viie aasta eest alla kilostena sündinud laste tervise ja elukvaliteedi näitajaid ning püüab aidata neil paremini kooliks valmistuda. Kutsume kõik sel ja järgmisel aastal viieaastaseks saanud lapsed Tartusse uuringutele,» ütleb Varendi.

Ka pisike Jõgeva poiss Siim on koos emaga taas Tartus lastehaiglas, sedapuhku küll plaanipäraseid uuringuid tegemas ja füsio-terapeudi juhendamisel võimlemas.

Kuuekilosel Siimul on justkui kaks sünnipäeva – kuigi ta tuli ilmale viie kuu eest, suhtuvad meedikud temasse kui kahekuusesse. Selle kohta öeldakse: enneaegse korrigeeritud vanus. «Jumal tänatud, et ta mul olemas on,» ütleb ema. Suur osa tema tänust kuulub arstidele.