Puhas muld ja muru hoiavad allergia eemal (3)

Et asi on hull, teab omast käest ka peagi kaheaastaseks saava Angela ema Leili Kabral. Noor naine ei mäleta enda lapsepõlvest, et oleks millegi talumatuse üle kurta saanud, tema särasilmsel tütrekesel on aga diagnoositud toiduallergiaga seotud atoopiline dermatiit.

"Angela ei kannata näiteks apelsini ja pähkleid, vaniljet ja komme," rääkis ta. Kohe, kui pisike piiga on midagi sobimatut suhu pistnud, tekivad tal nahale laigud. Tõsi – Leili on täheldanud, et laps hakkab toitu järjest rohkem taluma, beebieas oli vastunäidustatud toiduainete nimistu pikem. "Eelmine aasta oli täielik katastroof, mingeid marju ega midagi ei saanud süüa," meenutab Leili.

Inimorganism on segaduses

Allergiavabade pesuvahendite kasutamise ja allergiale viitavate nahalaikude kreemitamise kõrval on arstid soovitanud lapsele võimalikult looduslähedast elukeskkonda ning tema lauale säilitus- ja lisaaineteta toitu.

Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud Kaja Julge peab maalähedast elu samuti oluliseks. "Eestlased on maalähedane rahvas ja harjunud looduskeskkonnas sealsete mikroobidega koos elama, praegune trend on aga linnastumine – see viib inimesed tavapärasest oludest eemale," räägib ta.

Allergia ongi organismi immuunsüsteemi viis reageerida üldiselt kahjutule ainele, nagu õietolm, hallitus, tolm või mõni toiduaine, mida ta millegipärast ohtlikuks peab. Harjumatu keskkond tekitab organismis segadust, keha reguleerivad mehhanismid ei saa oma ülesannetega enam hakkama.

Kaja Julge toob näite, et inimorganismi immuunsüsteem on loodud kõikvõimalike haigustekitajate vastu käituma samamoodi, nagu koer peaks kaitsma kodu vaenlase eest. "Tavapärasest keskkonnast teise sattudes on inimese immuunsüsteem segaduses ega tee vahet, mis on kasulik, mis kahjulik. Selle tulemusena hakkab ta liig ägedalt reageerima näiteks õietolmudele ja toitudele ning tekivad allergianähud," selgitab Julge. Täpselt samuti, nagu segadusse aetud koer võib pereliikmeid rünnata.

Teadlased on kasutusele võtnud koguni omaette termini – asfaldisündroom. See tähendab, et linnastumise suurenedes hävib normaalne elukeskkond ja inimesed ei puutu enam kokku puhta maapinnaga ehk mulla ja muruga. Asfaldil ei ole aga selliseid mikroobe, mida inimesed vajavad.

Paraku süvendavad allergiariski ka põllumajanduses kasutatavad, taimi haiguste vastu kaitsvad vahendid, mis ringiga inimese toidulauale jõuavad. Ja laialt kasutatavad antibiootikumidki võivad kahjulike bakterite hävitamise kõrval inimestele kasulikke baktereid mõjutades kasu asemel hoopis kahju tuua.

Lapsed maale!

Kaja Julge nendib, et allergiahaiguste sagenemise põhjusi ei tea tegelikult väga täpselt veel keegi. "Teadlased on kõige enam toetust avaldanud aga niinimetatud hügieeni hüpoteesile – liiga steriilses keskkonnas elamine viib inimese immuunsüsteemi tasakaalust välja ja toob kaasa allergiahaiguste sagenemise," ütleb ta. Ja toob näiteks, et desinfitseerivad seebid ja laialt kasutatavad nõudepesuvahendidki hävitavad inimesele kasulikke baktereid.

Seetõttu soovitab Kaja Julge läheneva suve valguses, et lapsed võiksid võimalikult palju aega veeta maal. "Tõsi, linnas kasvanud laste seas esineb juba päris palju allergiat, seetõttu võiks lastele võimaluse maal olemiseks leida juba pärast sündimist," tähendab ta, sest ainult puhtast loodusest saab inimene seda, mis tema immuunsüsteemist ebameeldivad tõved eemal hoiab.

Ei maksa minna paanikasse!

Prantsusmaal hakati juba mõni aasta tagasi soovitama, et allergiate vältimiseks peaksid lapsed võimalikult vara lemmikloomadega kokku puutuma.

Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud Kaja Julge seda otse soovitada ei julge, ent märgib, et kindlasti ei tasu lemmikloomadega kokkupuudet vältida, kui allergiat välja kujunenud pole.

"Ka teiste allergiate puhul ei maksa minna paanikasse, nagu seda sageli juhtub, sest näiteks vähese allergia puhul ranget dieeti rakendades võib organismi kurnata hoopis toitainepuudusega ning see toob kaasa juba uued hädad," ütleb ta ja julgustab inimesi oma tegevustes otsima mõistlikku tasakaalu ning tegema oma tervise suhtes arukaid otsuseid.