Insult: kiire tegutsemine päästab nii elu kui ka aju (7)

Insult on väga sagedane haigus – Eestis on aastas keskmiselt 6000 insuldijuhtu. Oluline on osata seda äkktõbe ära tunda ja vajadusel kärmelt abi otsida.

Veerand haigus­juhtudest alla 50aastastel

Tartu ülikooli kliinikumi närvikliiniku neuroloog Janika Kõrv nendib, et kuigi sagedamini haigestuvad insulti eakamad inimesed, siis veerand haigusjuhtudest tabab alla viiekümneaastaseid. "Eestis on tööealiste inimeste haigusjuhte maailma statistikaga võrreldes palju rohkem, kuid ilmselt on meil nooremate inimeste sagedama haigestumise põhjuseks ravimata vererõhuprobleemid ja diabeet, alkoholi tarvitamine ja suitsetamine," lausub ta.

Kõik need faktorid võivad kaasa tuua selle, et peaajus tekib ajuveresoonte ummistus või lõhkemine – insult ehk ajurabandus –, mille ajal ei saa aju piisavalt hapnikku ja toitaineid ning seetõttu võib ajuosa saada kahjustatud.

Janika Kõrv ütleb, et kõige sagedamini tunneb inimene ühes kehapooles käe ja jala jõuetust või tundetust, samuti võib see juhtuda ühe näopoolega ning üks suunurk kipub siis allapoole viltu vajuma. Inimest võib tabada ka kõnehäire.

"Et otsest valu insuldiga ei kaasne, nii nagu näiteks südameinfarkti korral, siis inimesed loodavad, et need nähud lähevad üle. Tegelikult tuleb aga kohe helistada kiirabisse, kes insuldiga inimese ruttu haiglasse viib," selgitab Kõrv.

Teinekord võivad sellised sümptomid inimesel tekkida ja samas kohe ka üle minna, kuid siiski ei tohi neid nähte jätta tähelepanuta, sest sellisel juhul on tegu miniinsultidega, mille järel on ülisuur risk haigestuda insulti.

Nimelt on aeg nii insuldi diagnoosimisel kui ka ravis väga olulised, kuna verevoolu kiirelt taastades ei kahjustu ajuosa väga laialdaselt. Samuti, kui insult on tekkinud veresoone ummistumise tagajärjel, on võimalik 4,5 tunni jooksul seda ravida trombi lõhustava ravi ehk trombolüüsiga.

Esikohal invaliidsuse põhjustajana

"Mõistagi ei sobi see raviviis kõigile, näiteks neile, kellel on vererõhk kõrge või kelle veri hüübib kehvasti," lausub Kõrv ja lisab, et iga inimese puhul otsustavad arstid raviviisi eraldi.

Ja isegi kui insulti ei saa trombolüüsiga ravida, on kiire haiglaravi vajalik. Kõrva sõnul näitavad kogemused, et haiglaravi annab inimese paranemisele palju kaasa, sest seal saab ravida ka insuldiga kaasnevaid haigusi ja välja selgitada selle riskitegurid.

Kui insult on tekkinud aga veresoone lõhkemise tagajärjel, on mõnikord vaja kirurgilist ravi – operatsiooni käigus suleb arst veresoone aneürismi ehk veresoone väljasopistise klipsiga.

Haiglas alustatakse kohe ka inimese taastusraviga, kujunenud kahjustuse kohaselt vajab inimene hiljem näiteks liikumis- või kõneravi.

Kõrv rõhutab, et insuldi puhul on väga oluline ennetamine. "Inimesed saavad enda jaoks palju ära teha. Oma eluviisidega on küll raske tegeleda, lihtsam on võtta ravimeid," nendib Kõrv.

Kuid tervislikud eluviisid, alkoholi tarbimise piiramine ja suitsetamisest loobumine aitavad insuldi ärahoidmisele kaasa. Samuti ei tohi inimesed alahinnata vererõhuprobleemide, kõrge kolesterooli, dia­beedi ja südamehaiguste ravi vajalikkust.

Sest nagu näitab statistika – maailmas on just insult täiskasvanute seas invaliidsuse põhjustajana esikohal.