Uudised
20. jaanuar 2009, 00:00

Sõltuvusest vabanemine nõuab julgust abi otsida (2)

"Hakkasin jooma juba enne täisealiseks saamist. Alkohol aitas mul tunda end julgemana. Kuid mõne aasta pärast ei suutnud ma ilma alkoholita elada. Suhted tüdrukutega ei püsinud, ja kuhu ma ikka oskasin oma meeleheidet peita kui pudelisse," pihib 31aastane Einar.

Sellest, et suhted võisid puruneda just tema alkoholilembuse tõttu, Einar toona aru ei saanud. Nagu alkohoolikud ikka. Otsus joomisega lõpparve teha sündis tal aga kolme aasta eest, kui ta teadvuseta kolmandat korda haiglasse viidi.

„Kohtasin haiglas vanemaid mehi, kes kannatasid joomise tagajärjel kahjustunud pankrease vaevuste käes ning kes nägid ka nägemusi. Paljud neist olid töötud ja kodutud. Äkki koitis, et mina sellist elu elada ei taha," räägib Einar.
Temal oli selles mõttes hästi läinud, et oma töökohal oli ta ikka kuidagi vastu pidanud ja kodugi oli veel alles.

Muust olulisemaks saab alkoholi hankimine

Nüüd kolm aastat kainena elanud mees teab, et alkoholisõltuvus on üks levinumaid kroonilisi haigusi, mille küüsi võivad nõrgema iseloomuga inimesed langeda väga kergelt. Paranemisprotsess seevastu on oi kui raske.

Eestis on ligi 100 000 alkoholisõltlast - aastas pannakse see diagnoos ligi 3500 mehele ja 700 naisele. Ning 10 000 inimest käib igal aastal alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäireid ravimas.

Vähetähtis pole ka fakt, et igal aastal sureb Eestis alkoholiga seotud vigastuste tõttu ümmarguselt 1500, osaliselt alkoholiga seotud haiguste tagajärjel aga umbes 10 000 inimest.

60% enesetapjaist on alkoholi kuritarvitajad või sõltlased. Millal saab lõbusast napsitajast alkohoolik? „Kui jood ikka ja jälle rohkem, kui olid mõelnud või tahtnud, kui satud raskustesse või tekivad mäluaugud, võid olla alkohoolik," seisab kirjas Anonüümsete Alkohoolikute koduleheküljel.

Teaduslik kirjandus ütleb sõltuvuse olevat tekkinud siis, kui inimene on keskendunud alkoholi hankimisele ja tarbimisele ning selle kõrval on muud huvid tema jaoks vähem olulised. Sõltuvuse kujunemisega suureneb tolerantsus ja tekivad võõrutusnähud.

Võõrutusseisund tähendab pärast alkoholi tarvitamist tekkivaid häireid: unetus, värisemine, higistamine, ärevus, oksendamine, rahutus kuni krampide, teadvusekaotuse ja psühhoosini.

Nii, nagu lagunesid Einari suhted tüdrukutega, on lähisidemete hoidmisega raskusi kõigil alkohoolikutel. Neil tekivad sageli tülid, sest nad eiravad sõlmitud kokkuleppeid, nad on hoolimatud ja ükskõiksed nii lähedaste kui töö suhtes.

Inimsuhete rikkumise kõrval panevad alkoholisõltlased juues korraliku põntsu ka oma tervisele. Närvisüsteemi mürgina põhjustab alkohol ajurakkude hävimist ja ajumassi vähenemist: ajukeskused kahjustuvad, mistõttu väheneb inimese enesekontroll, häiritud on käitumine ja otsustamisprotsess.

Ka nõrgenevad mälu ja vaimsed võimed. Samuti on alkoholi liigpruukimine südame ja veresoonkonna haiguste ning teiste krooniliste tõbede suur riskitegur.

Einar ei taha oma elust alkohoolikuna väga palju rääkida, kuid mainib veel seda, et tal on vedanud, et tal jätkus iseloomu end kätte võtta ja kaineks saada. Sest tihtigi eitavad alkohoolikud oma probleemi. Nad keelduvad kujunenud olukorda tunnistamast ja süüdistavad oma joomises teisi inimesi ja olukordi - see on lihtsam kui ise vastutada.

Einar on otsinud ka kirjandusest ja toob alkoholisõltuvusest vabanemiseks esile kolm sammu. Esmalt tuleb oma sõltuvusprobleemi tunnistada, teiseks seada endale eesmärgid, mida tahetakse elus saavutada. Kolmandaks ja isegi kõige tähtsamaks peab ta seda, et kui üksi oma murega toime ei tule, peab olema julgust otsida abi.

Esimesena otsi abi perearstilt

Haigekassa tervishoiuteenuste peaspetsialist Sirje Vaask soovitab esimesena pöörduda perearsti poole. „Lisaks on alkoholisõltuvuse küsimusega kompetentsed tegelema kõik psühhiaatrid kogu Eestis," lausub ta ja lisab, et psühhiaatri vastuvõtule minekuks saatekirja vaja pole.

Eestis on ka arvukalt tervishoiuasutusi, kust alkohoolikud abi saavad. Nende kohta jagavad infot nii haigekassa infotelefon kui ka perearsti nõuandetelefon.

Küll soovitab Vaask enne vastuvõtule minekut küsida asutuse hinnakirja ja seda, kas seal on haigekassakindlustusega inimestel võimalus saada tasuta abi. „Kuid alati on võimalik ravile minna ka anonüümselt, ise oma ravikulusid tasudes," lisab ta.

Kindlasti pakuvad alkohoolikutele kainuse säilitamisel vajalikku tuge kõikjal Eestis tegutsevad anonüümsete alkohoolikute eneseabigrupid.

Et inimene ei rikuks joomisega oma elu, tasub usaldada uuringuid ja tugineda näidetele elust, mille kohaselt on ka sõltlastel võimalik õppida oma alkoholipruukimist kontrollima. Ja mida varem inimene sellest aru saab, seda pikemaks kujuneb tema tervena elatud elu.