Pool elu pime noormees valmistub juristiks saama (14)

Kuid tõika, et ta suurema osa inimestega võrdselt ei näe, usbeki päritolu Alisher (22) tähtsustada ei taha. "Mulle kohe ei meeldi see imetlev alatoon, et ise on pime ja saab paljuga hakkama," põhjendab ta.

Temaga kohtudes nägemise puudumisest esialgu aru ei saagi – Alisheri kodu on isegi veidi rohkem korras kui noore mehe kodu tavaliselt. Nööril kuivab värskelt pestud pesu, ühes nurgas seisab telekas ning teises helendab arvutiekraan poolelijäänud tööga.

Nutikad masinad aitavad kodutöödega toime tulla

Kodutöödega aitavad Alisheril toime tulla nutikad masinad. Näiteks üks, mis pärast mõne rõivaeseme vastu panemist ütleb selle värvi. Nii saab ju pesumasinasse rõivaid värvi järgi sorteerida. Alisher demonstreerib ka mõõdulinti, mis häälega pikkust ette ütleb, samuti rääkivat saunakaalu ning mängukaarte, millel on punktkiri nurgas. Tänu paljudele abivahenditele teab Alisher, et ta saab enamiku tegemistega ise hakkama.

Ka söögitegemisega, mis paljudel nägijatelgi meelistegevuste hulka ei kuulu. Ühena vähestest pole ta proovinud vaid pannkookide küpsetamist, sest ei oska endale päris täpselt ette kujutada, millal peaks olema õige aeg kook ringi keerata.

Kindlad olukorrad, kus 11 aastat pimedana elanud noormees teiste abi vajab, on üürikviitungilt maksmisele kuuluva summa väljaselgitamine, peatusesse sõitva bussi numbri teadasaamine ning poes vajalike asjade ülesleidmine. Ka unistab ta pangaautomaadist, millel oleks peal kõnesüsteem. "Olen kuulnud, et Iisraelis on sellised. Nii saaks ma ilma kõrvalise abita teada, kui palju mul raha täpselt on," lausub Alisher.

Õnneks kogeb noormees enamasti inimeste heasoovlikkust ja abivalmidust. Kuid kui inimesed väga lihtsates asjades aidata ei taha, ajab see tõsiselt närvi. Näiteks on Alisher jäänud oma kohtumistele hiljaks, kuna ükski peatuses seisnud inimene pole suutnud talle bussi numbrit öelda. "Ilmselt nad kehitavad minu küsimuse peale veel õlgu ka," pakub ta veidi kurvalt. See, et noormees pime on, ei tohiks tema käes oleva valge kepi tõttu märkamatuks jääda.

Alisheri nägemine hakkas tasapisi kaduma siis, kui poiss oli vaid kolmeaastane. Lõplikult saabus pimedus tema ellu 11 aastat tagasi ehk 11aastasena. "Põhjuseks oli võrkkesta irdumine, mis mul on arvatavasti pärilik. Minu tädil olnud sama häda," räägib Alisher.

Kurbust selle üle, et ta enam maailma ei näe, Alisher enda sõnul ei tunne. "Ega mul ju midagi tegemata ei jää, lihtsalt mõned asjad olen pidanud ümber õppima. Kui niimoodi on läinud, ega siis midagi teha ei ole," on noormees paratamatusega leppinud.

Vähe sellest, Alisher arvab lausa, et tal on vedanud. Sest ta oskab endale ette kujutada värve ja aastaaegade vaheldumist. "Sellega, kes on sünnist saati pime, ma näiteks värvidest rääkida ei saa," ütleb noormees.

Praegu kõneleb ta kõige sagedamini õigusteaduse teemadel – just seda eriala läks Alisher õppima Tallinna akadeemiasse Nord. Koos sõbraga, kes on samuti pime. Kuidas koolis täpselt läheb, näitavad tema sõnul esimese sessi tulemused. Kuid võimalused õppimiseks on antud ja see on kõige tähtsam. Alisher kiidab õppejõude ja kaastudengeid, kes jagavad lahkelt oma materjale, et pimedad saaksid lasta arvutil need ette lugeda.

Lärmakat hobi kodus ei harrasta

Kuigi ülikool võtab suurema osa noormehe ajast, käib ta ka pimedate lauatennist mängimas. Kui tavapärases lauatennises põrgatatakse pisikest palli üle võrgu, siis pimedate lauatennises tuleb pall saada laua keskel asuva keskseina alt läbi vastasmängija väravasse. Et pimedad palli ei näe, on palli sisse pandud roostevabast terasest kuulikesed, mis teevad päris suurt lärmi.

"Selle lärmi pärast ma kodus eriti lauatennist ei harrasta," muheleb Alisher. Ta võib end uhkusega nimetada selle ala kuuekordseks Eesti meistriks ning varasügisel toimunud maailmameistrivõistlustel saavutas noormees 11. koha.

Et selle alaga aga end ega oma peret ära ei elata, on Alisheri tulevikuunistused seotud just juuraga. "Eestis praegu pimedaid juriste pole, kuid loodan, et mina ja mu sõber Viktor oleme selles vallas teerajajaiks," räägib Alisher tasakaalukalt.

Ja kinnitab, et tahtejõudu tal hakkamasaamiseks jagub. Eriti kui mõelda, et alternatiiviks oleks kodus molutamine ja elu raisku laskmine. "Mina oma elu ära ei raiska," ütleb ta kirglikult.