Veerand elust valudes: «Kui mandlipõletik oleks varem avastatud, oleks paremini läinud,» oskab tõsisele tervisehädale vaatamata elurõõmu säilitanud Johanna Käo vaid ohata. Foto: Mati hiis
Uudised
2. märts 2010, 07:04

Kuus aastat seletamatut valu tõi kaasa reumatoidartriidi (20)

"Öeldi, et pärast lõikust saab kõik korda. Mul läks aga justkui hullemaks," meenutab Johanna Käo mandlioperatsioonijärgset aega, mis päädis reumatoidartriidi diagnoosimisega – krooniline mandlipõletik oli jõudnud organismi pöördumatult kahjustada.

Seda, et Johanna Käol (23) võiksid murepunktiks olla mandlid, ei osanud aimata keegi. Ta mäletab, et alates 12. eluaastast valutasid tal randmed. "Vahepeal läksid randmed lausa paiste, ma ei saanud käsi liigutadagi," meenutab Johanna aega, mil tema häda kanti kasvuvalu arvele.

Kord, kui ta oma muret taas perearstile kurtmas käis, näitasid analüüsid halastamatut tõde – kroonilisele mandlipõletikule viitavate bakterite streptokokkide arv oli tunduvalt üle normi. Kõrva-nina-kurguarst pani Johanna aastapikkusesse mandlioperatsiooni järjekorda.

"Ma olin aga pidevalt haige – palavikus ja enesetunne oli väga kehv ja seepärast ei jõudnud ma seda aega ära oodata. Läksin hoopis tasulisele operatsioonile," räägib Johanna, kes sagedaste haiguste pärast pidi XI klassis käima kaks aastat. Neljast kooliveerandist kolm lamas ta nimelt haigevoodis.

18. eluaastaks sai Johanna mandlitest lahti. Kuid hoolimata lootusest, et pärast operatsiooni läheb paremaks, oodatud kergendust ei tulnud. "Lisaks randmetele hakkasid ka jalad ja põlved valutama," kirjeldab ta.

Poolteist aastat pärast mandlioperatsiooni suunas perearst Johanna reumatoloogi juurde, kes nentis: mandlipõletiku tüsistusena on tekkinud reumatoidartriit.

Nüüd on Johanna õppinud end ravimite toel hoolega hoidma – iga väikegi viirus või külmetus võib ta haigevoodisse viia. "Kui oleks see mandlipõletik ehk veidi varem avastatud, võib-olla oleks mul paremini läinud," oskab elurõõmus naine vaid ohata.

Paljas kurguvalu viitab haigetele mandlitele

"Mida varem mandlid ära lõigata, seda parem," kinnitab tema arvamust Ene Kivirüüt, Taru Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud otorinolarüngoloogia erialal.

Kahel pool kurgukaarte vahel asuvatel kurgumandlitel on kaitsefunktsioon – neis leiduvad antikehad peavad organismist eemal hoidma sissetungivad viirused ja bakterid.

Kestva põletiku tagajärjel tekivad mandlitesse aga valkjad lagunenud koe kogumikud ehk mandlikorgid ja ka vedel mäda. Kurgumandlites olevad laguproduktid imenduvad verre ning hakkavad kahjustama teisi elundeid ehk südant, neere ja liigeseid. "Korkide mass surub terve mandlikoe kokku, see armistub ja normaalne mandlikude hävib, korgid ise on mandlites pidevaks põletikukoldeks. Ühesõnaga – tekib surnud ring," kirjeldab Kivirüüt, kuidas kaitsvad mandlid muutuvad inimorganismile hoopis kahjulikuks.

Sellest, et mandlitega on midagi lahti, annab kõigepealt märku kurguvalu. "Ka lihtne kurguvalu ilma angiinita viitab haigetele mandlitele, kuigi inimesed peavad seda kurguvalu vägagi normaalseks," nendib Kivirüüt. Angiin ehk mandlipõletik toob endaga kaasa ka kõrge palaviku.

Kui mandlikude armistub, on krooniline mandlipõletik välja kujunenud. Kivirüüdi sõnul juhtub see mõnel pärast esimest angiini, mõnel tuleb läbi põdeda mitu põletikku. Üks on aga kindel – kui inimesel on aastas paar korda angiin ja seda mitu aastat järjest, tuleb mandlid ära lõigata. "Nii ei pääse kroonilise mandlipõletiku tagajärjel tekkivad laguproduktid ülejäänud organismile liiga tegema," selgitab Kivirüüt.

Mandlite äralõikamisele peaks mõtlema ka nende laste puhul, kellel mandlid on liiga suured. Kivirüüt meenutab üht poissi, kes ei saanud liigsuurte mandlite tõttu süüagi ja kannatas seetõttu kasvupeetuse all. Pärast operatsiooni kasvas ta esimese kuuga viis sentimeetrit.

Samuti tuleks mandlioperatsioonile minna, kui kurguvaluga kaasnevad näiteks väsimus ja palavik, neelupõletik ja akne.

Noored taluvad operatsiooni paremini

Kivirüüt rõhutab, et mida varem mandlid ära lõigata, seda parem, sest nii on võimalik vältida edasisi veelgi kurnavamaid tüsistusi ning nooremad inimesed taluvad operatsiooniga kaasnevat paremini.

Ometi levib rahva seas arvamus, et niisama sageli, kui mandlite äralõikamine organismi tugevdab, võib see kaasa tuua hoopis tervise halvenemise, sest nendega kaasnev kaitsefunktsioon kaob. Ene Kivirüüt seletab, et kaitsefunktsioon on olemas ka keelepära mandlites ning lümfisõlmedes. Ning need, kes pärast mandlioperatsiooni haigeks jäävad, olid kehva tervisega tõenäoliselt juba enne seda.

Kas aga keskmiselt aastapikkune järjekord ei või kaasa tuua tervise halvenemist? Kivirüüt kinnitab, et kui kroonilisele mandlipõletikule ei lisandu kaasuvaid hädasid, ei juhtu ühe aastaga midagi. Kellel aga häda on suur, see pääseb operatsioonile kiiremini.