Peeter Mardna: inimesed ootavad arstidelt liiga palju! (64)

Möödunud aastal menetles sotsiaalministeeriumi juures olev sõltumatu arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon 105 tõsisemat kaebust. Tervishoiuameti järelevalve osakonnale jäi lahendamiseks veel üle 400 kergema juhu. Saja tõsisema kaebuse seas oli Mardna sõnul neid, kus ravitegevusele võis midagi ette heita, neljandik.

Ta toob kaks värskeimat näidet, kus komisjon tuvastas arstide töös vigu. Ühel juhul alustas resident lõikust iseseisvalt, kuid et tema ettevalmistus ei olnud piisav, lõikus ebaõnnestus. Mardna meenutab, et asja ei parandanud ka kohale tormanud juhendaja ning opereeritust sai operatsiooni käigus tehtud vigade tõttu eluaegne invaliid.

Teisel juhul kaebas psüühiliselt haige inimene tugevaid valusid kõhus, kuid tohtrid ei uskunud tema vaevuseid, talle anti tugevaid valuvaigisteid ja rahusteid. Inimesel lõhkes pimesool ja ta suri hilinenud lõikusest tingitud tüsistusse. "Seal jäi puudu arsti oskusest suhelda, psüühiliselt haige inimese kaebusi peeti vaimuhaiguse ilminguks," räägib Mardna.

Komisjon annab iga juhtumi kohta soovitused, kuid nende järgimine ei ole Mardna sõnul kohustuslik. "Kuid minu pikaajaline kogemus näitab, et raviasutused täidavad alati neid soovitusi," kinnitab Mardna. Küll aga võib eksperthinnangut kasutada kohtus.

Rahuolematuse taga on puudulik suhtlusoskus

Kaebuste seas on Mardna sõnul palju sellised, mille on põhjustanud puudulik või põhjendamatult kõrged nõudmised meditsiinile. "Inimene, kel puudub meditsiinile ettevalmistus loeb või näeb kuskilt, et maailmas on edukalt ravitud väga rasket haigust ja arvab, et nii on alati. Tihti ei mõisteta, et iga juhtum on erinev ja õnnestumiseks on vaja paljude faktorite kokkulangemist," räägib Mardna.

Ka suhtlemisest tekkivates probleemides ei saa Mardna hinnangul süüdistada vaid arste. "Nõuab tohutult oskusi leida iga patsiendi jaoks õige lähenemisviis. Üks satub paanikasse ja nõuab ravi, kui arst kirjutab, et söögitoru on intaktne (veatu - toim.), teine vihastab, kui hakkad talle selgitama, kuidas jämesoolt puhastada," kirjeldab Mardna.

Märkimisväärne osa kaebustest tuleb valdkondadest, kus inimene peab ravi eest ise maksma, nagu hambaravi ja ilulõikused. "Otseselt süüdistada arsti ei saa, aga seda võib küll teinekord ette heita, et arst peaks olema aus ja ütlema, kui hambast pärlvalget ilusat hammast teha ei saagi ja kuuekümneaastasest naisest noort neidu ka mitte," soovitab Mardna.

Mardna: intensiivravi külastamise korda tuleks muuta

Mardna sõnul on arstide võimalused ennast süüdistuste eest kaitsta kesised. Viimase näitena sellest keeldus ajakirjanik Anneli Rõigas, kes süüdistab arste oma poja tapmises, tema haigusloo avalikustamisest. Haigusloo avaldamist taotles süüdistuste ümberlükkamiseks arstide liit.

Riigikogulane Toomas Trapido nõuab aga ajakirjandusele saadetud avalikus kirjas meditsiini "glasnostit". Trapido heidab ekspertkomisjonile ette, et enne kui Rõigas nende otsusega tutvuda sai, saadeti see arstide liidule. "Olles ise näinud minu meelest täiesti põhjendamatut inimese kinnisidumist ning ma ei tea milliste ainetega psühhoosi viimist, küsin ma, kui levinud on kinnisidumine haiglates? Seda peaks uurima," ütleb Trapido.

Mardna sõnul ütles juhtumi ekspert komisjoniistungil, et raviviga ei olnud Rõigase kuuldes. Komisjoni lõplik otsus tuleb järgmise nädala alguses.

Süüdistused arstide ravivigade kinnimätsimises panevad Mardna nördima. Ekspertkomisjoni kuuluvad 12 arsti on Mardna sõnul oma erialade professionaalid. "Nad on Eesti arstkonna au ja südametunnistus," sõnab Mardna. "Loomulikult tunnevad arstid üksteist, kuidas oleks see Eestis teisiti võimalik?" peab Mardna süüdistusi kokkumängust absurdseks.
Mardna sõnul oleks parem, kui Anneli Rõigase kaebus saaks kohtuliku lahenduse. "Ehk saame siis võimaluse avaldada neid materjale, milleks meil praegu luba ei ole," loodab ta.

Rõigase juhtumist lähtuvalt kavatseb ekspertkomisjon teha haiglatele ettepanekud intensiivravi patsientide külastamise reguleerimiseks. "Lähedastele võib tunduda piinamisena, kui nad näevad kuidas aparaatide all olev haige kiire liigutusega kõhule keeratakse ja tema selga klopitakse, aga see niiöelda peksmine hoiab ära lamatised," ei ole Mardna sõnul vaja inimestel näha seda, mida nad ei suuda analüüsida ja mida nad hindavad emotsioonidest lähtuvalt.