Päästev masin: «Masin on minu sõber,» kinnitab Joosep rõõmsalt. Masin aitab ka magamise ajal tema hingamisteed vabana hoida. Foto: Silja Paavle
Uudised
4. jaanuar 2011, 06:58

Haigusest võitu: väike Joosep saab üle mitme aasta taas öösel magada (8)

 

"Kui ma Joosepi voodist häält ei kuule, hakkab peas helisema häirekell ja tundub, et midagi on valesti," tunnistab Tiiu Aunapuu. Tema poeg on uneapnoe pärast aastaid öösiti lõrisenud nagu pisike karupoeg.

Kuid novembrist alates on lõrinal lõpp – Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond muretses viieaastasele Joosepile kodus kasutamiseks positiivse õhurõhu aparaadi. 14 000 krooni maksnud masin aitab hoida ülemised hingamisteed vabana ka lapse magamise ajal.

"Masin on minu sõber," kinnitab Joosep rõõmsalt. Põhjus, miks ta endale seda vajas, on raskekujuline uneapnoe ehk hingamise seiskumine une ajal.

Perioodiline õhuvoolu seiskumine ehk apnoe põhjustab kopsudes gaasivahetuse häirumist, mistõttu hapniku hulk veres väheneb ja kannatab une kvaliteet. Apnoe tagajärjel võib inimene hingamisteede avamiseks ärgata, ta vehib käte ja jalgadega, higistab, võib esineda ka lämbumistunnet.

Lõrinale lisaks mage-diabeet ja ajukasvaja

Korduvate hingamisseisakute tõttu ei puhka uneapnoehaige end öösel välja ja on kogu aeg unine. Tiiu Aunapuu näitab pilti, kui poeg on söögilaua taga magama jäänud, põsk võileival. "Teistele võib see tunduda naljakana, kuid meie jaoks on see osa poja haigusloost," ohkab ema.

Kui Joosep viis aastat tagasi päikesepaistelisel juulikuupäeval ligi nelja kilo raskusena ilmale tuli, ei viidanud tema tervisehädadele miski. "Ta oli ilus ja suur põnn, rõõmuks igale emale," ütleb Tiiu.

Esimesed mured poja tervisega tekkisid jõulude paiku – poiss sõi ja oksendas, ei võtnud kaalus juurde ega maha. "Rinnapiim oli ainus, mida Joosep välja ei oksendanud. Arstid käskisid talle lisatoitu anda, see tuli aga kõik välja," kirjeldab ema. Veel kuu aega hiljem, pooleaastasena, hakkas poeg öösiti lõrisema. Nagu väike lõvikutsikas.

Sagedased käigud arstide juurde ja viimases hädas tehtud kompuuteruuring tõid päevavalgele esimese raske tervisehäda – Joosepil avastati ajukasvaja. "See oli suur šokk. Keegi ei osanud rõõmsameelsest poisist sellist asja arvata. Kuigi – aastaselt kaalus ta vaid kuus kilo," räägib ema ja toob võrdluseks, et pooleaastane laps peaks olema kaks korda raskem, kui ta oli sündides, ning aastase lapse kaal peaks olema algsest juba kolm korda suurem.

Lisaks avastati poisil magediabeet – geneetiline tõbi, mis kandub edasi meesliini pidi. "See tähendab, et Joosep joob ja pissib meeletutes kogustes. Ma pean tagama, et tal oleks vajalikus koguses vett kogu aeg käeulatuses, kuid samas tuleb jälgida, et ta ei kaaniks seda asjatult, sest muidu ei peaks tema neerud ja põis sellele koormusele vastu," kirjeldab ema selle haiguse argipäeva.

Laps ei pruugi kunagi käima hakata

Joosepi lõrin tundus esialgu teisejärguline arsti teate kõrval, et pärast ajuoperatsiooni ei pruugi põnn kunagi käima ja tahket toitu sööma hakata. Aga arstide kiuste hakkas poiss sööma ning aasta ja nelja kuu vanuselt ka kõndima.

Ent lõrin jäi, ehkki mandlid ja adenoidid olid ära lõigatud. "Joosep on nii oma isa moodi, tema on ka suur nagu karu. Et täiskasvanud mehed norskavad ikka, ollakse harjunud. Joosepi ja tema isa öine hääl oli aga hoopis midagi muud kui norskamine. Seetõttu ei saanud ma öid magada. Ja kui jäingi tukkuma, ärkasin ehmatusega selle peale, kui voodist lõrinat enam ei kostnud," räägib Tiiu.

Aasta tagasi luges ta aga pereajakirjast artiklit norskamisest ja uneapnoest. "Ja siis lõi mul pildi selgeks. Juba järgmisel päeval helistasin unearstile ja rääkisin oma mure ära. Joosepi isal avastati uneapnoe, ja see võib olla isegi eluohtlik. Ta sai kasutada positiivse õhurõhu aparaadi ning Joosep puges siis öösiti üha sagedamini isa kaissu ja püüdis isa kõrvalt masinast õhku hingata," meenutab Tiiu.

Pärast ootamist pääses ka Joosep uneuuringule ning kuigi esimene uuring ebaõnnestus, viitasid ka poolikud tulemused uneapnoele. Pärast pikka suve õnnestus uuringut korrata ning selle tulemus kinnitas: Joosepil on raske uneapnoe.

Korraga oli selge, miks laps tundis end õues paremini, toas aga oli tal raskevõitu hingata – tema organism oli pidevas hapnikuvõlas. "Keset talve magasime aken lahti, Joosepil ja tema isal oli palav, mina otsisin mitu tekki peale ja panin villased sokid jalga," räägib ema muiates.

Samuti seletasid uneuuringu tulemused ära selle, miks poiss teinekord lõunasöögi ajal uinus, nina taldrikuserval.

Nüüd magab Joosep tänu positiivse õhurõhu aparaadile öösiti rahulikult. Tema raviarsti Kaja Julge sõnul tõestas juba aparaadiga tehtud prooviravi selle kasulikkust. "Aparaadiga hingates paranes Joosepi une kvaliteet, vähenesid ärkamise episoodid ja paranes vere küllastus hapnikuga," seletas Julge aparaadi vajalikkust.

"Ta ei siple, ei rappu ega lõrise. Hommikul ärkame ometi rõõmsana!" sõnastab aparaadi mõju ema. Üle mitme aasta saab ka tema ometi öösiti magada.

Eriti ohtlik tõbi südamehaigetele

"Mõnede tõsiste haigustega käib uneapnoe kaasas," nendib Tartu Ülikooli unemeditsiini vanemteadur, kõrva-nina-kurguarst Marlit Veldi . Sellised haigused on näiteks Prader-Willi ja Downi sündroom, samuti ainevahetushäiretega seotud haigused (diabeet).

Kuid uneapnoed võib põhjustada ka kõik muu, mis ülemised hingamisteed kitsaks teeb. "Sageli põhjustavad seda anatoomilised iseärasused, mis juba lapsel olemas – suured mandlid, adenoidid, näokolju või ninavaheseinte ehitus," räägib Veldi.

Samuti on just lapseeas norskamise ja uneapnoe põhjustajaks allergia ja astma. Miks uneapnoe tekib, pole teada. Küll rõhutab Veldi, et uneapnoe riskifaktorid tuleb välja selgitada varases eas. Siis on hingamisteede avardamine või alahambumuse parandamine võimalik. Eriti tundlikud on norskamise ja uneapnoe suhtes südamehäiretega inimesed, sest väikseimgi hapnikuvarustuse vähenemine mõjub haigele südamele halvasti.

Ülekaal üks põhjusi

Ka ülekaalulistel lastel tekib norskamine ja uneapnoe, kuna kaela rasvapadjandid ahendavad neelupiirkonnas hingamisteed. Kui kaalu pole võimalik kontrolli alla saada või on see haiguse üks osa, võib abi olla positiivse õhurõhu aparaadist.

Veldi sõnul on uneuuringute keskus koos TÜ Lastekliinikuga testinud Prader-Willi ja Downi sündroomiga lastel positiivse õhurõhu aparaati, mis hoiab uneajal ülemised hingamisteed avatud. "Ravi tulemusena on laste elukvaliteet

oluliselt paranenud, vanemad saavad lastega paremini hakkama – lapsed on päeval rahulikumad ja suudavad rohkem oma tegemistele keskenduda," lausub Veldi.

Uneapnoed esineb 2–9% lastest ning 5% täiskasvanutest. Sagedamini haigestuvad 40–65aastased mehed ja naised alates 50. eluaastast.

Norskamine võib põhjustada uneapnoed

"Norskamine annab meile märku, et ülemised hingamisteed ei ole uneajal täiesti vabad. Kui norskamine vaheldub hingamispausidega, viitab see aga sellele, et tegemist võib olla unelämbuse ehk uneapnoehaigusega," räägib Tartu Ülikooli unemeditsiini vanemteadur, kõrva-nina-kurguarst Marlit Veldi.

Norskamine tekib tema sõnul nii, et une ajal sulgevad neelus olevad pehmed koed (ninaneelu mandel, kurgumandlid, keel, pehmesuulae lihased) osaliselt ülemised hingamisteed, unelämbuse korral on hingamisteede sulgus täielik. Kõik see tekib magamise ajal, sest siis lihased lõõgastuvad. Norskamise ja unelämbuse tagajärjel väheneb organismi hapnikuvarustus ja elutähtsad organid, nagu süda ja aju, tunnevad seda kõigepealt.

Räägi norskamisest arstile!

Kui laps norskab, tähendab see, et tema hingamistee on liiga kitsas. Kindlasti tuleks sellest arstile rääkida. Lastel on norskamise põhjuseks sageli adenoidid. Need tuleb kirurgiliselt eemaldada, sest peale selle, et need häirivad ülemiste hingamisteede korralikku väljaarenemist, võivad nad põhjustada ka kroonilist nohu.

Seda, kas norskamise põhjuseks võivad olla adenoidid, saavad vanemad Marlit Veldi sõnul kodus isegi uurida. Selleks tuleb lapsel lasta öelda lause: "Rongi rattad ragisevad." "Kui lause oleks öeldud nagu täissuuga, kuigi suu on tühi, on põhjust adenoide kahtlustada," õpetab Veldi. Lõpliku diagnoosi paneb mõistagi arst.

Lisaks võivad norskamist põhjustada ka suurenenud mandlid, valehambumus, ninahingamistakistus, ülekaal vms. "Noorel inimesel, kes norskab, tekib keskealisena küllalt suure tõenäosusega unes lämbumine ehk uneapnoe. See on progresseeruv haigus," soovitab Veldi norskamisest arstile rääkida, et rasket haigust ennetada.