Foto: Tiina Kõrtsini
Uudised
22. veebruar 2011, 07:01

Tohoh! Koolilapse tervist hindab lapsevanem (61)

Eelmisel aastal võeti vastu otsus, et perearstid enam puudumistõendeid ei kirjuta ning viirushaiguste küüsi langenud koolijütside vanemad on sunnitud pead murdma: millal saata laps pärast viirushaiguse põdemist tagasi kooli ning mida kirjutada lapse puudumistõendile?

Näiteks kimbutab last viiruste perioodil paarinädalane palavik, perearsti juures tehtud analüüsid muid hädasid ei näita ning otsuse lapse kooli saatmise kohta peab tegema lapsevanem, andes kooli kaasa ka omakäelise vabas vormis kirjutatud tõendi.

Perearst ei tohi koolile andmeid esitada?

"Ega lapse koolisaatmise otsust sellepärast üksi pea langetama, et perearst tõendit ei kirjuta. Tõendi olemasolu ei takista ju perearstiga suhelda, lapsega arsti juurde minna ja kuulata arsti arvamust selle kohta, kas laps on piisavalt terve, et pärast pikka haigust taas kollektiivi minna. Kui laps on haige, käiakse temaga arsti juures ju mitte tõendi, vaid tema tervise pärast," julgustab terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri lapsevanemaid siiski mure korral tihedamalt perearstiga suhtlema.

Põhjusi, miks perearstid tõendeid enam ei kirjuta, on Eesti perearstide seltsi juhatuse liikme, Järveotsa perearstikeskuse perearsti Diana Ingeraineni sõnul aga mitu.

Esiteks ütleb ta, et kuni 18aastase lapse koolikohustuse täitmise ja mittetäitmise ehk puudumise jälgimine on lapsevanema kohustus ja vastutus. "Perearst ega pereõde ei saa tõendada, kas haigusega laps täidab perearsti soovitusi haiguse ravi osas või mitte," lausub Ingerainen.

Teiseks pole puudumistõendi väljakirjutamine tema sõnul ei arstlik ega õendusalane tegevus ning Euroopa Liidus vastavat tõendit ei tunta.

Ning kolmandaks ütleb Ingerainen, et vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ei tohi perearst lapse tervist puudutavaid andmeid õppeasutustele esitada.

"Tõendi kirjutab ikka lapsevanem ise. Ning kui on osutatud tervishoiuteenust, siis lapsevanemale/lapsele saab väljavõtte raviloost väljastada vastavat teenust osutanud asutus, näiteks perearstikeskus," märgib Ingerainen ja rõhutab, et arstlik puudumistõend ei muuda koolikohustuse täitmise juures midagi.

Iiris Saluri sõnul välistab see kord ka kergekäeliselt kirjutatud arstitõendite väljastamist. "Kui varem võis lapsevanem saada perearstilt puudumise kohta tõendi isegi siis, kui arst polnud last näinud, siis nüüd võtab vanem lapse puudumiste eest ise vastutuse," selgitab ta.

Tallinna Merivälja kooli direktor Kaja Laanmäe on aga veendunud, et kui laps on haiguse tõttu koolist puudunud, peaks perearst talle seda kinnitava tõendi kirjutama.

Tõve tagajärgi raske ette näha

"Praegu on tekkinud olukord, et lapsevanem võtab täielikult vastutuse lapse terviseseisundi hindamise osas," viitab ta, et selline kord ei soodusta tavapärase viirushaigusena näiva tõve korral perearstiga nõu pidamist.

"Paljudel juhtudel võib vanemate endi hinnang olla õige, kuid tegu võib olla ka mõne tõvega, mille tagajärgi ikkagi lapsevanem ei oska ette näha. Viirushaigustesse liiga kergekäeline suhtumine võib kaasa tuua halbu olukordi," nendib Laanmäe.

Koolidirektori jaoks on aga kõige veidram olukord, kus vanem vabastab lapse kehalisest kasvatusest näiteks nädalaks või ka pikemaks ajaks. See on tema sõnul ilmekas näide koolielu argipäevast, kus vanemad puudumistõendite kirjutamisega ei koonerda ning last omapäi näiteks koolitööst või kehalisest kasvatusest asjatult vabastades osutavad talle kasu asemel hoopis karuteene.